Põllumajandusuuringute Keskus jätkab igakevadist rohusilo tegemise esimese niite optimaalse aja seiret.
Kuna eelmisel nädal oli heintaimede areng suhteliselt aeglane, siis 22. nädalal on heintaimede kuivainesaak on veel väike, kuid silo tegemisega saab alustada, samas väga valikuliselt.
Nädala sajusummaks kogunes Kuusikul 25 ja Jõgeval 21 mm. Sakus, Viljandis ning Saaremaal jäi sajuhulk alla 10 mm.
Nädala ööpäevakeskmine temperatuur proovivõtukohtades jäi vahemikku 9,3 (Jõgeval)–15,5 (Valga) kraadi. Efektiivsete temperatuuride juurdekasv jäi vahemikku 46–53 kraadi.
Efektiivseid temperatuure kogunes 30. maiks kõige rohkem Pärnusse 182, järgnesid Valga 178 ja Saaremaa 174 ning Viljandi 168 kraadiga. Kuusikule ja Jõgevale kogunes 157 ning kõige vähem efektiivseid temperatuure kogunes Sakku vaid 139 kraadi.
Kõrreliste heintaimede kasvukõrgus suurenes 21. kalendrinädalal kuni 20 cm võrra, küündides kõrgema agrofooniga põldudel 50 cm. Liblikõieliste kasvukõrguse juurdekasv jäi vahemikku 3–15 cm.
Haljasmassisaak oli olenevalt domineerivast liigist ja mullaviljakusest 6–24 t/ha, mille kuivainesisaldus 11,7–20,0%.
Taimik oli ikka veel varsumise ja kõrsumise faasis ning nädalavahetuse sademetejärgselt oli proovide kuivainesisaldus sellel korral väiksem kui 23. mai kuiva ilmaga võetud proovidel.
Analüüsiandmete järgi oli rohi suure toiteväärtusega ja kvaliteedi näitajad on vähe muutunud. Kuivaine seeduvus ületas jätkuvalt kõigis proovides 70%. Suurem rohu toiteväärtuse vähenemine oli Jõgeva timutil, kuivaine seeduvuse langus päevas oli – -0,72%.
Proteiinisisaldus rohus oli kõrge (15,7–27,7%): liblikõielistega taimikus on nüüd liblikõielised mõjule pääsenud ja mõjutavad proteiinisisalduse suurenemist.
Järgmised proovid võetakse 6. juunil.
Kõik siloseire andmed SIIT.
- Proovid analüüsiti Põllumajandusuuringute Keskuse söötade ja jääkide laboris. Analüüsi tulemusi kommenteerivad Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadurid Sirje Tamm, Priit Pechter ja Heli Meripõld.
- Kasutatud on Laine ja Vello Kepparti Looduskalendri (www.looduskalender.ee/n/) ja Riigi ilmateenistuse (www.ilmateenistus.ee)
TAHAKS JUBA SILO TEHA, AGA MIS TOIMUB ROHUMAADEL?
Smartfor OÜ. Kristiina Märs. 01.06.2022
Olen viimastel päevadel külastanud paljusid rohumaid ja kohanud rohkelt segadust. Sellepärast sooviksin teiega natuke oma mõtteid ja kogemusi jagada. Kõigepealt mainin kohe ära, et pilt on üle Eesti väga varieeruv. Lääne- ja Ida-Virumaal, Harjumaal ja Valgamaal on taimede kasv harjumuspärasest hästi veidi tagapool ja sealsed agronoomid võivad kohe kergemalt hingata, sest nemad pole kuskile veel hiljaks jäänud.
Paraku nii mõnelgipool on kõrrelised juba pead loonud ja siloteo õige aeg oleks olnud eile. Kahjuks on möödunud vihmapäevad ja alles ees ootavad vihmapäevad ära rikkunud väga paljude ettevõtete siloplaanid. Siloga alustanuid on minu teadmiste kohaselt ainult kolm ja ülejäänud Eesti passib. Tänase plaani kohaselt hakkab suur osa ettevõtteid niitma pühapäeval ja koristama esmaspäeval aga nagu teame, siis need plaanid võivad ka iga hetk muutuda.
Kuivaine saagikused hektarilt on mõõtes jäänud vahemikku 0,5-2,0 t hektarilt. Tulemus oleneb suuresti sellest, mitmenda aasta rohumaaga on tegemist. Püsirohumaade saagikused on madalad kuid taimede kasvufaas on nendel eespool. Sellegipoolest ei soovita ma silotegu alustada püsirohumaadelt kui esineb oht, et siloteo alguseks on ka kultuur-rohumaad koristamiseks valmis. Sellisel juhul vananevast kraamist alustades vananevad ka teised põllud ja teed konstantselt järjest veidi liiga vana massi siloks ja oled kaotanud proteiini. Pigem ohverda need mõned vaemad rohumaad ja tee esmajärjekorras ära korralike rohumaade materjal õiges kasvufaasis. Lõpus saad nende liiga vanade juurde tagasi tulla ning teha eraldi väike hoidla või päts kinnisloomadele. Esmaspäeval võetud haljasmassi analüüsides jäid ADF kiu sisaldused vahemikku 20-25%. Suurematel ettevõtetel, kellel rohkem hektareid läbi käia, olen soovitanud silotegu alustadagi pigem veidi varem ja see tähendab umbes 27% ADF kiu juures. Usun, et selline kiud ongi nädalavahetuseks meil valdavalt olemas. Kui alustad silotegu madalama kiusisaldusega, siis palun tee kindlasti heksli pikkus oma tavapärasest õige veidi pikemaks. Kui kiud on madal ja heksel väga lühike, siis võib söötmisel hiljem front hakata alla varisema. Kui taimik siloteo ajal juba veidi edasi on küpsenud, siis võid hekslipikkuse jälle lühemaks tagasi lasta. (Pikemaks tegemine ei kehti kogurkäru puhul, seal on niikuinii heksel liiga pikk).
Haljasmassi analüüsides on silma hakanud väga kõrged toortuha sisaldused. 10 cm kõrguselt analüüsiks lõigatud kõrrelised sisaldavad isegi kuni 13% toortuhka. Põhjuseks on pidevad vihmad, mille tõttu pritsub muld üles taime vartele. Kui vihmad lakkavad ja taimik sajust ära kuivab, siis raputatatkse taimedelt tuulega muld maha ja selle probleemi pärast ei pea enam muretsema.
Analüüsides on silma hakanud ka suhteliselt madal suhkrute sisaldus. Ära palun sellel lase ennast kindlasti häirida ja ära hakka silo tegemise aega suhkrute järgi ajastama, muidu oled proteiinist ilma! Suhkrute sisaldus taimikus on ettearvamatu ja võib muutuda tundidega, ära aja ennast hulluks, et selle järgi midagi timmida. Tee silo siis kui sobiv kiusisaldus on saavutatud, proteiin pole veel langenud ja ilm on ilus!
Ära tee silo vihmaga, sellega lõikad endale kindlasti näppu. Lisaks rikud ära rohumaade kamara. Kui koguseliselt on palju teha, siis võib alutada ka väikese uduvihma ajal kuid sellisel juhul kasuta palun kindlasti keemilist lisandit (happed/happesoolad). Võimalusel ava selline silo varem (kuu-kahe pärast), et sellega midagi hullu ei jõuaks juhtuda. Suurema vihmaga tehtud silo läheb suure tõenäosusega aiataha.
Samal teemal:
- Rohusilo kvaliteet
- Kvaliteetse silo põhitõed
- Sileerimine
