Infopäev „Teadlik noor põllumajanduses 2024“
28. märtsil 2024 tutvustavad Sander Hiie ja Airi Külvet Järvamaa Kutsehariduskeskuses taastava põllumajanduse põhitõdesid lähtudes mullatervise viiest põhiprintsiibist ja kohalikest oludest.
28. märtsil 2024 tutvustavad Sander Hiie ja Airi Külvet Järvamaa Kutsehariduskeskuses taastava põllumajanduse põhitõdesid lähtudes mullatervise viiest põhiprintsiibist ja kohalikest oludest.
Olete oodatud 21. märtsil 2024 konverentsile „Terve loom, Uudset loomakasvatuses“, [...]
Mastiit ehk udarapõletik on karjakasvatajatele kulukam kui ükski teine piimakarjas leviv haigus. Kliiniliste ja varjatud nakkusjuhtude kontrolli all hoidmine tagab kvaliteetsema piima ja parandab ettevõtte kasumlikkust,
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on juhtpartner rahvusvahelises projektis “BreedExpo2”, kus koostöös Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu ja Soome ning Läti partneritega laiendatakse ekspordivõimalusi nii piima- kui lihaveiste aretusmaterjalile, seemenduse oskusteabele, tõuaretuses kasutatavatele töövahenditele ja seadmetele ning samuti tõuloomadele.
Lehmade karjatamist peetakse parimaks vahendiks tagamaks kõrget heaolu, kuid lüpsilehmade heaolu aastaringsel karjatamisel põhinevas süsteemis ei ole laialdaselt teaduslikult uuritud ja selle kohta antavad hinnangud ei põhine teaduslikel avastustel.
Kvaliteetsest söödast algab kõik – loomade heaolu ja tervis sõltub suuresti sellest mida me talle söögiks anname. Piima kvaliteet sõltub jällegi looma tervisest ja sellest kuidas loom ennast tunneb.
Veetaim väike-lemmeli valgusisaldus on kuni 45%, mistõttu on suurepärane alternatiiv loomasöödaks. Tänu suurele lämmastikusisaldusele võib seda kasutada ka loodusliku väetisena.
Veiselihal on palju kasulikke komponente, mistõttu peaksid inimesed seda tihedamini sööma. „Näiteks leidub veise kaelatükis palju kollageeni, mis aitab nahal noorena püsida,“ rääkis Lihuniku Äri ja Restorani pidaja Katrin Noorkõiv „Põllult taldrikule“ saates.
"Praegu oleme Eestis seisus, kus meie piimakari annab küll väga palju piima, aga tervise poolest tuleks seda karja väga palju parendada. Just embrüotehnoloogiad annavad selleks väga kiire võimaluse," ütleb Eesti Maaülikooli nooremteadur Monika Nõmm.
Kellakeeramine toimub Eestis kaks korda aastas, millest on mõjutatud nii inimesed kui ka loomad. Mida võiksid talveajale üleminekust arvata kariloomad, lemmikloomad ja metsloomad?