Allikas: digi.geenius.ee
Kui võiks arvata, et taimne toit on alati tervislik, siis selgub, et alati ei pruugi see tõele vastata. Foto: Shutterstock
Uue aasta saabudes armastavad inimesed anda ikka igasuguseid lubadusi. Kes otsustab loobuda suitsetamisest, kes lõpetab alkoholi tarbimise. Veganluse propageerijad innustavad ja kutsuvad tihti üles loomsest toidust loobuma surudes peale veendumust, et just see oleks “ülim uusaastalubadus”.
Loomsest toidust loobumise juures on aga oluline, et inimesed teaksid järgmist – taimne liha on sageli kõrge naatriumisisaldusega, ülitöödeldud ega ole tervislikum kui liha, mida nad jäljendavad, vahendas The Conversation.
Peaaegu pooled tarbijatest on veendunud, et taimne lihatoode on toitvam, kui liha. Seega, kui teie otsus on seotud tervisega, võiksite kaaluda taimepõhisele dieedile üleminekut.
Näiteks tootja Impossible Burger on korralik käntsakas lihavaba segu sojast, kartulivalkudest, kookospähkli- ja päevalilleõlist. See isegi veritseb nagu päris pihv. Samas on sellest saadav kalorite arv ja küllastunud rasvade tase võrdne McDonaldsi suure burgeriga. Lisks on lihavabas peibutises kuus korda rohkem naatriumi.
Toiduainetööstuses prognoositakse, et 2030. aastal kasvab ülemaailmne taimse liha turg plahvatusliku 85 miljardi USA dollarini. Selles tuules pakuvad ka toidupoed üha laiemat valikut taimseid burgereid, vorste, hakkliha ja ka mereande.
Milline on taimse toidu toitumisalane kasu?
Ühe hiljutise uuringu kohaselt on taimse toidu toiteväärtus minimaalne. Singapuri Toidu- ja Biotehnoloogia Innovatsiooniinstituudi teadlased lõid peekoni, kana, veiselihaburgerite ja jäätise loomsete valkude vabad versioonid.
Neis taimsete versioonidega asendatud toitudes leidub uuringu järgi liiga vähene kogus päevasele soovitusele vastavalt B12-vitamiini, kaltsiumi, kaaliumi, tsinki ja magneesiumi. Samas oli neis taimsetes versioonides liiga suur hulk naatriumi, suhkrut ja küllastunud rasvu.
Duke’i molekulaarfüsioloogia instituudi järeldoktor Stephan van Vlieti sõnul ei muutunud testitud taimsed toidud isegi pärast seda, kui neile lisati vajalikke vitamiine ja mineraalaineid, piisavalt toitvaks. “Taimedest valmistatud liha ei ole lehmaliha ja lehmadest valmistatud liha pole taimeliha,” ütles ta.
Loomsed allikad, nagu liha, piim ja munad, on täisväärtuslikud valgud, mis tähendab, et need sisaldavad piisavalt üheksat asendamatut aminohapet, mida peame toiduga iga päev saama. Taimsetel toitudel, nagu puuviljad, köögiviljad, pähklid, seemned ja teraviljad, puudub sageli üks või mitu neist aminohapetest.
Taimse liha tootjad väidavad küll, et nende tooted sisaldavad sarnases koguses valku, mis on kvaliteedilt võrreldavad loomsete valkudega. Kuid valgule keskendumine on van Vlieti sõnul liiga lihtsustatud. “Toiduained sisaldavad sadu kuni tuhandeid ühendeid, mis on võimelised mõjutama inimese ainevahetust ja tervist.”
Van Vliet ja tema kolleegid võrdlesid 190 molekuli taimses hakklihas loomse hakklihaga ja leidsid, et 90 protsenti neist on erinevad.
Taimsetel lihaalternatiividel puudusid teatud aminohapped ja derivaadid, nagu kreatiin, tauriin ja anseriin, mis kõik võivad mõjutada meie tervist ja potentsiaalselt aju- kui ka lihaste funktsiooni.
Teisi metaboliite, nagu polüfenoole ja antioksüdante, leiti suuremates kogustes just taimsest lihast. Nii tuleb arvesse võtta, et tegelikult vajame me tervislikuks toitumiseks nii loomseid kui ka taimseid valke ja vaid ühele keskendumine ei pruugi alati olla parim valik. Pigem tuleks leida kahe vahel hea tasakaal.
Õitseva turu ja uute loomavabade alternatiivide abil, mis on kasvatatud laboris või kääritusmahutites olevatest seentest, on valikuvõimalused lõputud. Kas neid saab ka tervislikumaks kohandada? Seda näitab vaid tulevik.
