Ajakiri Tark talu tunnustab meie põllumajandustootjate talupojatarkust.
Lõppenud aasta viimastel päevadel paljudesse postikastidesse teele läinud trükise juhtkirjas võtab sõna Kerli Ats, Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht
Viimastel aastakümnetel on Eesti põllumajanduses toimunud väga suured muutused, kuid ka tulevased aastad on toomas suuri muutusi ja väljakutseid meie talunikele. Peamisteks suundadeks on säästev ja jätkusuutlik tootmine, muutused maakasutuses, põlvkondade vahetus, innovatsiooni ja teaduse saavutuste praktilises põllumajanduses rakendamine. Väga palju räägitakse ka rohepöördest, päriselt teadmata, mida see tähendab. Millised on lähiaastate ootused põllumajandustootjale? Nii riigi uute regulatsioonide kui ka avalikkuse ootustega kaasnevad uued väljakutsed – loomade heaolu tõstmine, keskkonda säästev tootmine ning vajadus pakkuda piisavas koguses kvaliteetseid toiduained. Arusaam, et kõik see, mis toimub meie piiride taga meid ei puuduta, on tänapäeva globaliseeruvas maailmas sügavalt ekslik. Selleks, et meie talunikud saaksid kõikide uute väljakutsetega hakkama ei piisa ainult talupojatarkusest, vaid pidevalt tuleb muutuvate asjaolude ja nõudmiste kohta infot koguda ja sellele infole reageerida.
„Tark Talu“ ongi samm selles suunas, et anda muutustes ülevaade, rääkida tuleviku põllumajandusest ja selle suundadest ning loomulikult ka seonduvatest väljakutsetest.
Tunnustades täielikult meie põllumeeste talupojatarkust, soovime omalt poolt käesoleva väljaandega anda tootjatele vajalikku eesseisvatest muutustest ning üles kutsuda ka teemakohasteks aruteludeks. Taluliit on organisatsioonina väga avatud ja ootab oma liikmeid, aga ka kõiki Eesti põllumeeste toetajaid kaasa rääkima ning esitama täiendavaid küsimusi. Nii saame tulevikku paremini ette valmistada.”
Rohepööre peab olema intelligentne, mitte amokijooks
Euroopa „Talust taldrikule“ algatus, rohepööre ja üha suurenevad nõuded talumeestele on tulnud, et jääda. Küsimus ei ole „kas“ vaid „kuidas“ – suurte postulaatide ja ilusate sõnumite taha peavad tekkima selged suunised ja mõõdikud. Uisapäisa pole mõtet ajama panna, kirjutab TÜ Talukartul juhatuse liige ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu esimees Kalle Hamburg.
Loe edasi artiklit: Kalle Hamburg: rohepööre peab olema intelligentne, mitte amokijooks
Põllumajanduse kliimamõjust ehk süsiniku jalajäljest
Kliimamuutusi peetakse elurikkuse kao kõrval üheks kõige põletavamaks keskkonnaprobleemiks, mis mõjutab tugevalt ka inimeste heaolu. Euroopa Liidu riigid on kokku leppinud ambitsioonikad kliimamõju vähendamise eesmärgid ning aastaks 2050 peaks pilt olema juba hoopis teistugune. Tekst: Sirli Pehme, keskkonnaekspert
Loe edasi artiklit Põllumajanduse kliimamõju ehk süsiniku jalajälg
Investeerida või innoveerida?
Ettevõtlusmaastik toidutootmises on täna olulises muutumises ja sellega kohanemine on vajalik absoluutselt iga piimatootja jaoks. Vaatamata sellele, et tegevusvaldkond on sama, on väljakutsed iga farmeri jaoks siiski üsna erinevad. Tekst: Kaja Piirfeldt, maamajanduse konsulent
Loe edasi artiklit Investeerida või innoveerida
Mätiku talu ja meierei talulugu
Mätiku talumeierei alustas tegevust viis aastat tagasi, kui talu noorperenaine Mirjam Pikkmets hakkas taluköögis esimeste talutoodetega katsetama. Tekst. Siiri Soosaar
„Kuna mina õppisin Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis ning olen lõpetanud ka EMÜ piimatehnoloogia magistriõppe, siis tundus järgmine loogiline samm oma meierei avamine. Kui koolis käisin, soovitas isa mul ka koos Talumeiereide Liidu grupiga minna teiste riikide väikemeiereidega tutvuma. Nii käisin näiteks Rootsis ja Prantsusmaal,“ meenutab Mirjam meierei sünnilugu. Seal nähtu põhjal sai ta ka kinnituse, et meierei loomine on piimakarjaga talu arenguks õige suund. Nüüd väärindatakse Mätiku talus igal kuul üle nelja tonni piima ja valminud mahetalutooteid müüakse üle-eestilistel OTT taluturgudel ning Pärnu- ja Läänemaa kauplustes. Milliseid tooteid Mätiku meiereis valmistatakse ja kuidas piimakarjaga talutootmist optimeerida, selgitab noorperenaine Mirjam.
Taastava põllumajanduse viis mullatervise printsiipi
Tark põllumees peaks taimekasvatuses mõistma ja arvesse võtma eelkõige kahte kõige olulisemat protsessi– fotosünteesi ja gaasivahetust. Need protsessid põhinevad tasuta hüvedel – sademetel, päikeseenergial ja süsihappegaasil ning nende oskuslikul kasutamisel, suudab põllumees need mulla kaasabil toiduks muuta. Tekst: Merili Simmer, Maaeluministeerium, Maakasutuspoliitika osakonna nõunik
Loe edasi artiklit Taastava põllumajanduse viis mullatervise prontsiipi
Elurikas Eesti muld?
Tänaseks on ligi 40% maakera maismaapinnast põllumajanduslikus kasutuses. Elurikkuse ja – paikade kadumist peetakse maailmas kliimamuutustega sarnaselt vähemalt sama suureks ohuks. Kui elurikas on Eesti põllumajanduslik maa? Tanel Vahteri doktoritöö alusel
Leo edasi artiklit Elurikas Eesti muld
Taastav põllumajandus ja selle põhimõtted loomade karjatamisel
Viimasel ajal on üha enam ka Eestis hakatud rääkima taastava põllumajanduse mõistest ja selle meetoditest. Ka uue perioodi ÜPP strateegikavast (Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika) leiab sellest väga palju elemente. Mida sellest põllumehel võita on? Tekst: Airi Külvet, MTÜ Liivimaa Lihaveis
Loe edasi artiklit Taastav põllumajandus loomade karjatamisel
Muhu liha talulugu
Väiketootjale, kellel napib ressursse nii investeeringuteks, tööjõu palkamiseks kui ka turundamiseks, on koostöö tihti parem äri kui konkurents. Just samale mõttele jõudsid ka Muhumaa lambakasvatajad Kadri ja Annely, kes otsustasid luua kõiki kohalikke väiketalunikke koondava tulundusühistu Muhu Liha. Tekst: Siiri Soosaar
Väiketalunikel on liha keeruline väärindada ja turustada, kitsaskohaks on tihti ka piirkondliku väiketapamaja teenuse puudumine. Väikese mahu tõttu jäävad paljude edasimüüjate uksed nende jaoks suletuks. Nii sündis praktilisest vajadusest ühistu, mis pakub oma väiketalunikest liikmetele liha töötlemise, pakendamise ja turustamise teenust. Lisaks täidab ühistu ka edasimüüja rolli – sealt saavad tarbijad aasta läbi osta „Ehtsa talutoidu“ märgiga tunnustatud kvaliteetseid lihatooteid. Kuidas ühistu toimib ja väiketalunikke abistab, räägivad Muhu Liha asutajad Kadri Kask ja Annely Esko.
Eesti ei ole enam arengumaa, mida saab lõputult lüpsta
Kui taasiseseisvumise järgselt oli kogu Eesti kindlustusturg täielikult kodumaine, siis tänaseks oleme 500 miljoni eurose aastakäibega turul teenitavast rahast sisuliselt kõrvale jäänud. Eesti elukindlustusturg kuulub 100% väliskapitalile ja kahjukindlustusturul jääb kõigest 3-4% teenitavast kasumist Eestisse. On aeg seda muuta. Tekst: Tarmo Lääne, Eesti Kindlustusühistu ÜKS tegevjuht
Loe edasi: Eesti ei ole enam arengumaa, mida saab lõputult lüpsta
Nähtamatud Loomad – tõhus, aga sõbralik loomakaitseorganisatsioon
Nähtamatud Loomad on loomakaitseorganisatsioon, mis on aktiivselt farmiloomade heaolu eest seisnud 4,5 aastat. Selle asutaja, Kristina Mering, on aga valdkonnas tegutsenud juba 15 aastat. Tegutsedes tulemustele orienteeritult on mis neil ette näidata aasta vabaühenduse tiitel, samuti on nad valitud ka maailma nelja tõhusaima loomakaitseorganisatsiooni hulka. Organisatsiooni Nähtamatud Loomad eesmärk on toetada üleminekut loomade väikekasvatusele ja lõpetada kõige intensiivsemad tööstusfarmide praktikad nagu munakanade kitsastes puurides pidamine ja sigade vahelise kannibalismi vältimiseks nende sabade lõikamine. Tegemist ei ole vegan organisatsiooniga. Nähtamatud Loomad ei taotle loomade kasutamise lõpetamist, vaid liikumist sammhaaval edasi loomasõbralikuma ühiskonna poole.
ETKLi tutvustus
Eestimaa Talupidajate Keskliit asutati 1989. aasta ja on suurima liikmeskonnaga põllumajandustootjaid, maaettevõtjaid ja erametsaomanikke ühendav esindusorganisatsioon Eestis. ETKL-i kui katuseorganisatsiooni liikmeteks on kohalikud ja regionaalsed esmatasandi organisatsioonid, üleriigilised ühingud ja tootjate ühistud.
Murimäe talulugu
Tükike eksootikat Lõuna-Eestis. Selleks, et jõuda kohta, kus aeg peatub ja hing on rahul, pole üldse vaja teise maailma otsa minna. Isegi lennukipiletit pole mõtet osta, sest vaid mõne tunnise sõidu kaugusel Tallinnast asub imeilus koht, kus serveeritakse maailmas auhinnatud veine, seal on toit, mis suudab pakkuda erimaade maitseelamusi ning vaade nõlvadele, mis meenutab pigem Itaaliat kui Eestit. Lisaks kasvavad seal viinamarjad, oliivipuud ja isegi 75-aastane aaloe. See on Murimäe Veinikelder. Tekst: Teele Teder
Kõik algas natuke vähem kui kümme aastat tagasi kui perre võetud kuldne retriiver Muri sai trahvi vales kohas ujumise eest. „Ta käis avalikus rannas ujumas ning sai viis euri trahvi,“ ütleb Murimäe Veinitalu perenaine Janika Ilves ning lisab, et just sealt sai alguse mõte, et perre võetud koeral võiks olla võimalus trahvi saamata ujumas käia ning mis seal salata, endalgi oleks hea ennast nädalalõppudel laadimas käia. Nii alustaski sel hetkel veel Tartus elav ja aiandusäriga tegelev pere maakodu otsinguid. „Eks sellised ajutised asjad kipuvadki olema just need kõige püsivamad. Muri sai järve ja meie saime abikaasaga töökohad,“ ütleb ta.
EHTNE TALUTOIT on päike sinu toidulaual.
Maitsev ja keskkonnasäästlik! Tõusva päikese kujund ühendab kõiki talutoidutootjaid sõltumata asukohast ja valdkonnast, tuletades meelde toidu ja elu allikat. Kaubamärk Ehtne Talutoit loodi Eestimaa Talupidajate Keskliidu poolt 2014. aastal ning selle märgi kandjaid on tänaseks ligi 60 üle kogu Eesti. See märk tähistab naturaalset, värsket ja maitsvat toitu. Talutoidutootjate peamiseks murekohaks on turustamine, kuna toodete reklaamimiseks napib tootjatel sageli vahendeid. Nii sündiski mõte talupidajaid ühise kaubamägi alla koondada ja kollektiivselt reklaamida.
Ajakirja autoriõigus kuulub Eestimaa Talupidajate Liidule, varalised õigused kuuluvad materjali tellijale. Materjal valmis Maaeluministeeriumi ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) tellimusel. Kõik autoriõigused on kaitstud. Väljaandmist toetas Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD). Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse valdkonnas.
