Tehnoloogiad lambakasvatuses: EID ja karjamaarohu mõõtur

Allikas: Marwin Joseph Virkus. Kaasaegsed tehnoloogiad lambakasvatuses. Bakalaureusetöö Eesti Maaülikoolis.
Toimetas: H.Tamsalu, METK

Põllumajanduses otsitakse pidevalt uusi lahendusi, et toiminguid automatiseerida ja inimese jaoks lihtsustada. Peaaegu kõikide tööprotsesside lihtsustamiseks on olemas seadmed, mis automaatselt või inimese mõningase abiga kiirendavad antud töö läbiviimist ning muudavad selle füüsiliselt kergemaks.

Lambakasvatajate jaoks on erinevaid nutikaid seadmeid ja tehnoloogiaid. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) registrisse oli 2024 augusti seisuga kantud 50 026 lammast. Loomade heaolu tagamine on aina olulisem ning kasvatajad peavad oma toimingutega tagama, et lambal oleks võimalikult parim heaolu ilma liigse stressita.

Kõrvamärk on tehnoloogiline lahendus

Tõenäoliselt on kõige olulisem on EID kõrvamärkide tehnoloogia, mille abil saab lihtsalt lambaid tuvastada ning koguda nende kohta erinevaid andmeid.

EID kõrvamärk on kiip, millele on salvestatud looma individuaalne registrinumber. Märk võimaldab loomi lihtsasti identifitseerida, samuti aitab vaadelda erinevatelt seadmetelt kogutud andmeid. Farmides aina enam kasutusele võetavad kaasaegsed kaalumis- ja söötmisseadmed ning mitmed teised tehnoloogiad on võimelised iseseisvalt kõrvamärki lugema ning edastama loomadelt kogutud andmeid (kehamass, sünnimass, toitumusklass jt) andmebaasi. Teatud seadmetel (näiteks EID kaalupuuril) võivad olla EID-kõrvamärgi lugejad teistsuguse disainiga ning nad on kinnitatud permanentselt seadme külge.

EID tehnoloogia kasutamine loob eelduse põhjalikuma statistika koostamiseks ning andmete võrdlemiseks. Omanikul on võimalus saada pidevalt uut informatsiooni ning vaatlusandmeid, mis lihtsustab jõudluskontrolliga tegelemist ning kiirendab aretuseesmärkide saavutamist.

Lisaks klassikalistele ja laialt levinud EID kõrvamärkidele kasutatakse lammaste identifitseerimiseks veel EID vatsa booluseid. Vatsa booluse eeliseks tavaliste kõrvamärkide juures on see, et ühe looma kohta on vaja vaid ühte boolust ning kui tavaline kõrvamärk peaks kaduma, siis saab lammast endiselt skaneerida tänu boolusele. Boolus manustatakse lambale suukaudselt kasutatakse vastavat püstolilaadset seadet, millega suunatakse lambale boolus otse neelu. Lammas neelab selle alla ning see jõuab vatsa, kuhu see jääb püsima. Vatsa booluse skaneerimiseks on vaja kasutada sarnaselt EID kõrvamärkidele käsiseadet, mis võtab vastu signaali ja identifitseerib antud looma ning andmed tema kohta. Skaneerimiseks tuleb asetada käsiseade lamba kõhu alla, kuna üldiselt on seadmete tuvastus kaugus 20 kuni 30 sentimeetrit.

Aina enam pakub kõneainet loomade heaolu ja tervise kontrollimine, mis on oluline aspekt lambakasvataja jaoks. Loomade parem tervis ning kiire ja korralik juurdekasv tagavad lambakasvatajale kokkuvõttes suurema kasumi. EID tehnoloogia kasutamine ei lihtsusta farmeri jaoks ainult andmete vaatlemist, vaid see aitab veel erinevatelt seadmetelt koguda mitmesuguseid andmeid ning neid salvestada. Kõige enam kasutatavam farmiseade, millel on võimekus loomade EID-kõrvamärki lugeda, on EID-kaalupuur. Antud seade on maailmas lambakasvatajate seas laialt levinud ja end tõestanud suure abilisena. Loomade kaalumine toimub automaatselt ja lambakasvatajal pole endal vaja otseselt midagi teha, kui siis jälgida süsteemi toimimist ning seda, et lambad ilusasti kaalule liiguksid.

Pideval lammaste kaalumisel tuvastatakse kiirelt suuremad kõikumised loomade kehamassis ning seeläbi on võimalik teostada antud loomadele kontrolli, et teha kindlaks kas tegemist on mingi haigusliku muutusega või vaevavad looma mingid muud probleemid. Lammaste pidev kaalumine ja andmete kogumine ei ole oluline vaid põhikarja loomade kontrollimisel, vaid see on oluline veel noorloomade kasvu jälgimisel. Noorloomade kaalumisel on võimalik leida nende juurdekasv ning kasvukiirus, mis on olulised näitajad jõudluskontrolli läbiviimisel ning aretuseesmärkide täitmisel. Kuna lambakasvatuses tuleb loomi grupeerida siis on kaalumine selle lihtsustamiseks hea võimalus. Sarnaste kehamassidega loomad pannakse ühte gruppi, kus saab neid vastavalt nende vajadustele sööta.

Sööb ja kasvab

Lambakasvatuses on olulisel kohal loomade õige ning vajaduspõhine söötmine tagamaks maksimaalse toodangu ja lammaste parima võimaliku konditsiooni ja tervise. Erinevate tehnoloogiliste abimeestega on võimalik tõhustada kõikide loomagruppide söötmist ja maksimeerida karjatamise tõhusust. Lammastele vajaliku energiakoguse tagamiseks söödetakse farmides loomadele erinevaid kontsentreeritud söötasid (jõusööt, teravili jm) ning seda antakse nii noorloomadele kui täiskasvanud põhikarjalammastele. Jõusööda õiges koguses andmine tagab lammastele sobiva kehakonditsiooni ja tõstab tallede kasvukiirust.

Lambakasvatuses on väga populaarne loomade karjatamine suvisel perioodil, kuna värske rohi annab noorloomadele kiiret kasvu ja on kõigile lammastele tõhusaks sööda allikaks. Kuna lambaid ei saa üldiselt ühel karjamaal kogu karjatamisperioodi pidada, tuleb neid karjamaade vahel aegajalt liigutada. See on tingitud rohu kasvust, kui lambad ühe karjamaa puhtaks söövad tuleb nad teisele karjamaale viia, et nad saaksid piisavalt sööta ning siis saab eelmine karjamaa taastuda. Karjamaa seisundi hindamiseks tuleb käia pidevalt ise seisundit hindamas, kuid vaid visuaalne hindamine ei taga optimaalset info rohu kasvu kohta. Mitmekülgsema ja objektiivsema info saamiseks kasutatakse tänapäeval rohu mõõtureid,

Karjamaal oleva rohumassi mõõtmiseks kasutatakse karjamaarohu käsimõõtureid, millega kõnnitakse üle karjamaa ning mõõtur asetatakse maha peale igat sammu, nii öelda nagu kõnniks kepiga. Varre all on ümmargune ketas, kus on andurid, mis mõõdavad rohu kasvu. Selleks tuleb seda asetada vastu maad.

Üle karjamaa kõndides ning sensoriga mõõtes kaardistatakse karjamaa rohukasv ja sealne rohumaht. Tehnoloogia kasutab sensoreid, mis mõõdavad rohupikkust. Antud seadmed võimaldavad hinnata veel karjamaal oleva rohu massi, tänu millele saab farmides kasutada lisaks visuaalsele hindamisele ka seadme poolt mõõdetud andmeid. Rohu mõõturid pole kasulikud ainult karjatamisel vaid neist on lisaks veel kasu talvise perioodi sööda tootmisel, ehk lambakasvataja näeb tänu rohu kasvule ning eeldatavale massile, millal on õige aeg teha heina ning silo, mida lammastele laudaperioodil sööta

Suuremate karjamaade kiiremaks hindamiseks kasutatakse suuremaid ATV või väiketraktori haakesse käivaid karjamaarohu mõõtureid.

Masina haakesse pandud mõõturiga sõidetakse üle karjamaa. Mõõtur kogub pidevalt andmeid iga rohumaa kohta, sest on varustatud GPS seadmega ja infrapuna andur registreerib rohu kõrguse, tiheduse ja rohu koguse. Selline rohumassi hindamine farmides, kus on palju suuri karjamaid, muudab karjatamise ning rohusööda varumise paremaks ja efektiivsemaks, sest jooksvalt omatakse andmeid iga kopli rohu hulga, kuivaine koguse kohta ning karjatamisperioodi lõppedes saab teha otsustusi karjamaade uuendamise, väetamise vajaduse või tõhususe kohta.

Mida kõike veel saab lambakasvatuses tehnoloogiaga teha?

Loomade identifitseerimine on aluseks mitmete teiste tehnoloogiate kasutamiseks. Tänu kaalupuuride kasutamisele on lambakasvatajal lihtsam tuvastada erinevaid kõrvalekaldeid loomade kehamassides ning neile vastavalt reageerida. Mitmed kaalupuurid on varustatud erinevate väravatega, tänu millele saab kaalupuure kasutada kaalumisel ja lammaste grupeerimisel. Nii saadakse kaks tööd tehtud ühe tööprotsessiga, lambad saavad kaalutud ning grupeeritud. Kui loom on kaalupuuris, siis on võimalik looma kombelda toitumuse hindamiseks või ka ravimeid manustada.

Lammastega töötamisega lihtsustamiseks kasutatakse farmides konveiersüsteeme ning ümberpööramis seadmeid. Antud seadmed aitavad lambaid fikseerida, et nendega oleks kergem toiminguid läbi viia. Ümberpööramis seadme kasutamisel lihtsustub lambakasvataja jaoks eriti lammaste sõrgade värkimine. Lammas fikseeritakse seadmes ning keeratakse ümber, et oleks mugav asend sõrgade värkimiseks.

Konveiersüsteemi kasutamisel on võimalik korraga fikseerida mitu lammast ning seal on väga mugav lammastele manustada suukaudset ussirohtu selle manustamiseks mõeldud ussirohu püstoliga. Püstolisse on määratud vastav kogus ravimit mida lammastele antakse ja kui lambad järjest mööda konveiersüsteemi liiguvad saab ussirohu manustatud lambakasvataja jaoks füüsiliselt kergemini kui lambaid ükshaaval kinni hoides. Moodsamad EID ussirohu püstolid annavad rohukoguse loomapõhiselt vastavalt looma kehamassile.

Lammaste parima kehakonditsiooni tagamiseks ja lammaste kiire juurdekasvu saavutamiseks kasutatakse lambakasvatus ettevõttetes automaatseid jõusööda söötjaid, kus lambad saavad vastavalt oma vajadustele jõusööta. Tallede piimaasendajatega jootmiseks kasutatakse piimaautomaate, et talled saaksid vajadustele vastavalt piima ning kasvaksid kiiresti. Karjamaade hindamiseks on olemas karjamaarohu mõõturid, mis sensoritega mõõdistavad karjamaal rohukasvu ning hindavad karjamaal olevat rohu massi. Karjamaa hindamine on oluline, et tagada lammastele piisavalt suvisel karjatamisperioodil sööta ning talviseks perioodiks koresööda kogumisel.

Seoses materjali hindade kasvuga on tarastamine muutunud järjest kallimaks, mis on viinud virtuaaltarade tehnoloogia välja töötamisele. Virtuaaltarade kasutamisel ei olev aja luua lammastele füüsilist piiri ning virtuaaltara on võimalik programmis pidevalt liigutada mööda karjamaad edasi. Virtuaalse tara süsteem kasutab GPS-tehnoloogiat, mobiiltelefoni aplikatsiooni ning GPS seadmega ja akuga varustatud kaelarihmasid, et määrata kindlaks loomade asukoht ning juhtida neid kindlaksmääratud alale. Loomade karjatamiskäitumise jälgimise lihtsustamiseks kasutatakse GPS-seadmeid, tänu millele saab lambakasvataja vaadata oma karja asukohta nutitelefonist. Lammaste GPS jälgimise abil saab hinnata veel karjamaa kasutusintensiivsust ning hinnata millal oleks vaja karjamaad vahetada. Lisaks GPS-jälgimisseadmetele kasutavad lambakasvatajad lammaste karjatamise ja karjamaade saagikuse jälgimiseks droone. Droonid lihtsustavad veel lammaste ajamist karjamaadel, tänu millele puudub vajadus traditsioonilise karjakoera omamisele.

Eestis kasutatakse kaasaegsetest tehnoloogiates kõige enam EID-kõrvamärgi lugemise käsiseadet ning EID kaalupuure, mis on varustatud kaaluarvutiga. Samas on Eestis selliseid farme, kus neid tehnoloogiaid kasutatakse veel väga vähe. Sarnane olukord on ka terves maailmas. Näiteks rakendatakse virtuaaltarasid ja GPS jälgimisüsteemide laialdasemalt Norras, kuid teistes riikides eelkõige teadusuuringutes. Uute tehnoloogiate küllaltki vähene kasutus on tingitud informatsiooni ja teadmiste puudusest ja raskustest erinevate seadmete ühildamisel. Lisaks on uutel tehnoloogiatel kõrge soetusmaksumus jäädes keskmiselt paarikolme tuhande euro juurde.