Allikas: Lisanna Hiiemäe, Sepa veised OÜ, Tõuloomakasvatus 25 3/2022
Milline on lihaveisekasvatus Saksamaal Wachtbergi piirkonnas? Millised näevad välja glani tõugu veised? Lisanna Hiiemäe kirjutab kahest Saksamaal külastatud veisefarmist.
13.-15. juunini 2022 toimus lihaveisekasvatuse teadmussiirdeprojekti BovINE aastakoosolek Wachtbergi linnas Saksamaal. Kolmepäevase töökohtumise käigus jagasid Euroopa lihaveisekasvatuse asjatundjad ja tootjad oma teadmisi heade tavade, innovatsiooni ja uuemate teadustulemuste kohta ning külastasid kohalikke põllumajandusettevõtteid. Oma muljeid Wachtbergi lihaveisefarmidest jagab Lisanna Hiiemäe.
Walterscheide tõuveisekasvatus
Walterscheide farm on väike perefarm, kus kasvatatakse peamiselt limusiini tõugu lihaveiseid. Nende kasutuses on 50 hektarit, millest 42 ha on rohumaa ja 8 ha põllumaad, kus kasvatatakse maisi, otra ja nisu. Täistöökohaga töötab farmis perenaine, peremees, tütar ja poeg panustavad ettevõttesse poole kohaga oma palgatöö kõrvalt. Farmi nõustab ka kohalik tõuaretuse spetsialist.
Farmis kasvatatakse lisaks limusiini tõugu veistele ka šarolee ja akviteeni heledaid veiseid, kokku umbes 60 veist. Kõik loomad on puhtatõulised. Poegimine algab talvel ja lõppeb kevadel. Parimad pullikud viiakse jõudluskatsesse, kus söödetakse ja kaalutakse neid kuus kuud ja nagu Eestiski, järgneb katseperioodile oksjon.
Enamasti turustavad nad veiseid tõuloomadena teistele kasvatajatele. Loomi müüakse Fleischrinder Herdbuch Bonni oksjonil ja farmi reklaamide kaudu erinevatel näitustel. Näiteks sellel aastal müüdi nende farmi Li pull 6700 € ja Ch 8700 € eest. Ise eelistavad nad sugupulle osta samalt oksjonilt.
Gelhauseni haruldased glani tõugu veised
Gelhauseni farm on olnud perekonna omandis juba üle saja aasta. Paljude põlvkondade vältel on seal tegeletud põllumajanduse ja loomakasvatusega. See on mahefarm, kus peetakse nii hobuseid kui ka kohalikku haruldast lihaveise tõugu glan.
Glani veis on ohustatud tõug, keda on Saksamaal kokku umbes 2000 veist. Gelhauseni farmil on oluline osa selle tõu säilimise tagamisel. Farmil on 120 ha maad. Lihaveiseid väärindatakse ainult oma pere tarbeks.
Gelhauseni talus tehti meile ringkäik. Vaatasime suurt hobusetalli, ratsutamisväljakut ja glani tõugu veisekarja, keda karjatati jalutuskäigu kaugusel asuval künkal. Peale lõunasööki istusime traktori taha haagitud vagunisse, millega peremees sõidutas meid lähedal olevasse metsapiirkonda, kus asus teine glani tõugu veisekari.
Kaunid vaated ja külalislahke pererahvas tegid päeva meeldejäävaks. Lõpetuseks on hea tõdeda, et Eestis peetavad nii tava- kui ka mahelihaveiseid on sama heas konditsioonis ja ei jää Saksamaal peetavatele tõugudele sugugi alla.
Toimetas: Liina Ulm
