Avaldatud: 2. september 2021Kategooriad: Aiandus, UudisedSildid: , , , ,
Kodumaised sibulad ja küüslaugud on pungil kasulikest toitainetest, kuid panevad toiduvalmistaja ikkagi pisaraid valama. Foto: Liina Ulm

Sibul ja küüslauk on eestlaste hulgas armastatud maitseköögiviljad, mida kasvatatakse meil nii koduaedades kui müügiks. Ometi on meie küüslaugupõllud üsna väikesed ja poodides ilutseb Poola sibul. Miks see nii on ja kuidas ikkagi kodumaist saaki saada, selle üle arutleti Maaülikooli Mahekesuses sibulköögiviljade esitluspäeval. Nõuandeid, näpunäiteid ja kogemusi jagasid vastastikku nii külalistest köögiviljakasvatajad kui EMÜ köögiviljakasvatuse lektor Priit Põldma. 

Küüslauk – väike, aga tubli

Juba aastatuhandeid maitse- ja ravimtaimena tuntud küüslauk (Allium Sativum) on lähedalt sugulane teiste lauguliste maitseköögiviljadega nagu sibul, porrulauk, murulauk ja pesasibul e šalottsibul. Küüslaugu muudab eriliseks ja ihaldusväärseks tema suur kasulike toitainete sisaldus. 

Söö ka mind! Kuigi olen hirmus kibe ja pärast tuleb suust „paha haisu“… Aga seda ennekõike seepärast, et minus on peidus orgaanilised ja allüülsulfiidid, mis omavad palju „anti“-asju: antibiootilisi, antimikroobseid, antifungaalseid, antiparasiitseid, antimutageenseid ja antikantserogeenseid omadusi ja seeläbi aitavad kaasa ebasoovitavate ainete kahjutuks tegemisele, toetavad südame tervist, alandades kolesterooli taset ja vererõhku, parandavad immuunsüsteemi toimimist ja tugevdavad maksa kaitsvaid ensüüme. Lisaks on minus ka arvestatav kogus kaaliumi ning kiudaineid.

Tagli Pitsi, Tervise Arengu Instituudi ekspert

Küüslaugusortidest

Küüslaugusorte on saada erinevaid ning iga üks neist on teatud tingimuste korral omal kohal. Lisaks saagikusele mängivad sordi valikul rolli ka küüslaugu kattesoomuste värv ja paksus, küünte suurus ja maitseomadused – omadused, mille järgi klient küüslauku ostes oma valiku teeb.

Eestis kasvatatakse küüslaugusortidest praegu põlvest-põlve ja käest-kätte edasi antavaid NLi ajast pärit sortide ‘Harkovski’, ‘Rostovi’ ja ‘Leningradski’ kohalikke vorme e kloone, kauplusekettides müüdavaid Poola ja Prantsuse sorte, vähesel määral ka Leedu päritolu Ziemiai’d ja Tšehhi Dukatit ning Ukraina päritolu Liubashat.

Leedu ja Tšehhi paljundusmaterjali on viimasel ajal kahjuks olnud raske saada – põua tõttu on viimaste aastate saagid jäänud liiga väikeseks, et neid sorte saaks päritoluriikidest importida. Ukraina Liubasha arvatakse kuuldavasti ebapüsivuse ja ebaühtlikuse pärast EL sordilehest lähiajal välja.

Leedu päritolu küüslaugusort Ziemiai 2021. aasta saak Rõhu katsejaamas. Foto: Liina Ulm
küüslaugud korvis
Kodune küüslaugusort “sõbranna käest sain” 2021. aasta saak Lääneranna vallas. Foto: Piret Ulm

Küüslaugusordid jagunevad õievarre moodustumise järgi putkuvateks ja mitteputkuvateks.

Prantsuse suviküüslaugu sordid peaksid olema mitteputkuvad, kuid Eesti tingimustes kipuvad neil sigisibulad siiski tekkima. Sigisibulad kasvavad välja küüslaugu varreosast mugula kohal umbes 5-10 cm kõrguselt. Sellised poolikult putkunud küüslaugud kasvatavad sibulasse võrdlemisi peenikesed küüned.

Putkuvate talisortide õisiku moodustavad väljaarenemata õied ja pisikesed sigisibulad. Küüslauguküüsi mugulas on arvuliselt vähem, kui mitteputkuvatel sortidel, kuid need on selle eest suuremad. Milline on ilusa küüslaugu saladus, saab lugeda Priit Põldma kirjutatud artiklist Maakodus, numbreid ja statistikat leiab huviline ka 2018. aasta esitluspäeva ettekandest (pdf).

Prantsuse sortidel ja Ukraina päritolu Liubashal on palju kattesoomuseid, mis muudab raskeks küüslaugu kuivatamise.

Üldiselt võiks Eestisse paremini sobida Leedu, Poola ja Tšehhi päritolu sordid, kuigi “küüslaugusus” e püruuvhappe jm küüslaugule omaste fütotoitainete sisaldus on vaatluse all olnud sortidel piisavalt sarnane ja saagikus hea. Mairi Tikk soovitab 2015 aasta kaitstud magistritöös “Küüslaugu sordiomaduste mõju saagikusele ja saagi kvaliteedile(pdf) Eestisse kolme Prantsuse ja ühte Poola sorti ning Ukraina päritolu Liubashat. Mainitud magistritööst leiab küüslauguhuviline palju huvitavat ja kasulikku infot küüslaugu omaduste ja kasvatamise kohta.

küüslaugu sigisibulad
Putkunud mitteputkuv küüslaugusort. Foto: Liina Ulm
Lihakad või palju kattesoomuseid takistab küüslaugu kiiret kuivamist. Foto: Liina Ulm

Küüslaugukasvatuse nipid ja trikid

Küüslaugu 2020 aasta keskmine kogusaak sordivõrdluskatses oli 617 g/m2. Käesoleval aastal sõltub küüslaugu saak kindlasti sellest, kui palju oli võimalik kuuma ja kuivaga küüslauku kasta. Katsejaama saagi põhjal võib öelda, et on hea küüslauguaasta. Huvitav teadmine on see, et suviküüslaugud võib Eestis maha panna tegelikult juba sügisel – nii jääb ära istutusmaterjali üle talve säilitamise mure ning saak on lõpuks suurem.

Küüslaugu istutusmatejaliks sobivad ilusad suured 12-14 g küüned. Kindlasti ei tohiks olla maha istutatav küüs väiksem, kui 8 grammi. Lektor soovitas võimalusel pigem eelistada istutusmaterjali ostmist, sest ise võetud paljundusmaterjali saagikus kipub jääma kehvemapoolseks.

Kuivatamisel on oluline saada küüslaugu kattesoomused kiiresti paberkuivaks samal ajal küüslauku liigselt kuumutamata. Selleks sobib hästi hea ventilatsiooniga ruum ja liikuv soe õhk. Üle 35o C siiski temperatuuri tõsta ei maksa, eriti kuivatamise alguses, kui kattesoomused veel niisked on ja soojust hästi küünteni juhivad. Eeldatav kaalukadu küüslaugu kuivatamisel on 20-30%.

Kasvatajal on oluline teada, et alates 2020 aastast on küüslaugul täheldatud mõnedel põldudel Ditylenchus dipsaci kahjustusi. Tegemist on nematoodiga – mikroskoopilise ümarussiga – kes elutseb ja paljuneb taime lehtede ja sibula soomuste vahel ning toitub taime rakumahlast. Nematoodi poolt kahjustatud küüslaugu mugul võib olla ebaühtlase kujuga, põletikuliste ja leemetavate laikudega. Haigestunud taimed ei kasva hästi, nende vartel võib esineda “paistes” kohti, lehtedel kollaseid laike. Selliselt põllult ei tohi kindlasti võtta paljundusmaterjali ning sibulköögivilju ei saa seal kasvatada päris pikka aega. Kahjustaja kahtluse korral saab saata taimede ja mullaproovid PMK taimetervise ja mikrobioloogia laborisse analüüsimiseks (docx). 

Sibul – nii hea, et ajab nutma

Harilik sibul (Allium cepa) on mitmeaastane lauguliste perekonda kuuluv rohttaim. Sibulataime rohelised torujad lehed ning lühenenud ja paksenenud lehtedest moodustunud sibul sisaldavad prebiootilisi toitaineid, mis on toiduks inimorganismis elavatele kasulikele bakteritele. Sibula tuntud pisaraidkiskuvad omadused tulevad keerulisest biokeemiliste ja füsioloogiliste reaktsioonide jadast, kus olulist rolli mängivad väävlit sisaldavad ühendid ja ensüümid. 

Neile, kes ei taha sibulaid hakkides nutta ega kanda tuukriülikonda, saab lohutuseks rääkida vaid tulevikunägemustest:

Sunion on ameeriklaste aretatud säilitussibul, mis muutub seistes mahedamaks (erinevalt tavalistest sibulatest, mis ajaga muutuvad üha kibedamaks) – kahjuks on see sort saadaval vaid Ameerikas. 

Jaapani teadlased on loonud sibulaseemneid kiiritades samuti silmasõbralikke sibulaid, kahjuks ei kirjuta nad oma teadustöös sellest, kas ja millal nendest katsesibulatest päris sibulasort saab.

Sortidest

Sibulasortide saagikust, kvaliteeti ja säilivust on uuritud näiteks Eesti Maaülikooli projektis käesoleva sajandi alguses. Otsiti Eesti tingimustesse sobivaid sibulasorte, mida saaks kasvatada seemnest, mitte tippsibulast. Projekti tulemused (pdf) näitasid, et seemnest kasvatatavate sibulate saagikus jääb meie juures oluliselt väiksemkas võrreldes tippsibulast kasvatatavate sortidega. 

Esitluspäeval räägiti siiski sibula saagikusest lähemas minevikus, kui päris sajandi alguses. Sibula keskmine kogusaak katsekeskuse põldudel 2020. aastal oli 3,7 kg/m2, millest kaubandusliku kvaliteediga saaki 3,1 kg/m2. Tublide hulka kuulusid Jõgeva 3, Red Karmen ja Stuttgarter Riesen.

Esitluspäeval sai muuhulgas teada ka seda, kuidas ära tunda Eesti oma sibulasordid nii Piirissaare kohalik sibul kui sellest aretatud Jõgeva 3 – tegemist on pesasibulatega, millel koos kasvamisest natukene lopergune kuju ja sibulakannal nähtav murdumise jälg. Sarnane murdumisjäg jääb ka näiteks šalottsibula Golden Gurmet kannale, kuid selle sibulad on reeglina väiksemad ja piklikuma kujuga.

Sibul pesasibul ja üksiksibul
Eesti oma pesasibulasordid tunneb ära kergelt lopergusest kujust ja murdumisjäljest kannal. Foto: Liina Ulm

Kastmise mõju

Kastmine aitab taimedel üle saada kuivastressi negatiivsest mõjust ning parandada saagikust kuivadel aastatel.

Aiandusklastri innovatsioonitegevuse “Kastmisvajaduse hindamine ning kastmise optimeerimine avamaa köögiviljadel”  raames läbi viidud kastmiskatsed näitavad, et piisav kastmine annab oluliselt suurema ja kvaliteetsema saagi.

Katse läbiviimiseks jaotati katselapid sisuliselt kolme kastmisrežiimi – kastmata, natuke kastetud (Penman arvutusmudel) ja korralikult kastetud (FAO 056 arvutusmudel) . Sibula 2020. aasta saak katses oli vastavalt 35, 39 ja 45 tonni hektarilt.

  Kastmata Keskmiselt kastetud (Penman) Korralikult kastetud (FAO)
Keskmine kogusaak 3,49 kg/m2 3,99 kg/m2 4,55 kg/m2
1 sibula keskmine mass 144 g 146 g 177 g
2020. aasta sibulasaak Aianduse Innovatsiooniklastri kastmiskatses.
Sibulad kastmata katselapilt Rõhul 2021. Foto: Liina Ulm
Kastetud katselapil kasvanud sibulad Rõhul 2021. Foto: Liina Ulm

Kastmisel on oluline jälgida, et kastetava ja kastmisvee temperatuurivahe oleks võimalikult väike. Palaval päeval taimi külma veega ehmatades võime neile teha rohkem kahju kui head. Soovitav on pigem kasta harvemini ja rohkem korraga. Antava vee kogus sõltub näiteks mulla lõimisest – sellest kui palju vett muld siduda suudab. Üldiselt võiks vett anda korraga vähemalt 10 mm jagu.

Miks on Eesti sibul tunduvalt kallim kui näiteks Poola sibul?


“Vastus on tegelikult väga lihtne – asi seisab põllu rajamise omahinnas. Kui Poolas ja teistes lõunapoolsetes riikides saab kevadel külvata põldudele sibulaseemet, siis meil tuleb kasvama panna tippsibulaid. Omahinna erinevus nende põldude puhul võib olla kümnekordne. “

Ärpäeva raadio. Kasvupinnas: Sibulakasvatus jääbki Eestis kalliks

Sibulköögiviljade esitluspäev – galerii

Liina Ulm
01.09.2021

Esitlustegevus toimus „Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas” aianduse valdkonna raames ning toetas Euroopa Liit. 

Viimased uudised

Arhiiv

Pikk.ee uudiskirjaga liitumine.

Isikuandmeid töötleme vastavalt Isikuandmete töötlemise põhimõtetele

Täpsem liitumisvorm on leitav https://test.pikk.ee/liitu-uudiskirjaga/