Allikas: Eesti Maaülikool
Koostajad: Evelin Loit ja Indrek Keres
Maaülikooli eestvedamisel pandi 2021. aastal kokku kaasaegse taimekasvatuse õpik, mida saab kasutada kõrgkoolis teraviljade, õlikultuuride ning liblikõieliste kultuuride õpetamisel. Autorite kollektiivi on koondatud õppejõud ja teadlased, kes on sellel alal parimad asjatundjad Eestis. Nüüd on raamat kättesaadav ka veebis kõigile huvilistele.
Taimed moodustavad esmase toodangu põllumajanduses.
Taimekasvatussaadusi kasutatakse nii inimtoiduks, söödana põllumajandusloomadele kui ka toorainena paljudele teistele tööstusharudele. Lisaks eelnevale rikastavad taimed elukeskkonda hapnikuga, moodustades asendamatu lüli bioloogilises ringes.
Tänapäeva olukorras, kus inimkond suureneb iga päevaga ning väärtusliku põllumajandusmaa hulk väheneb, muutub surve taimekasvatusele, kui toidu tootjale. Lisaks toob pidevalt muutuv kliima kaasa vajaduse kohaneda järjest suuremaks. Lisaks muutub kliima iga aastaga, mis toob kaasa vajaduse kohaneda. Seetõttu moodustab taimekasvatus suure osa toiduga kindlustatusest ning õiged otsused kasvatavate kultuuride ja rakendatavate tehnoloogiate valikus, on erinevate riskide vähendamise juures olulised. Taimekasvatus on juba praegu ja veel enam tulevikus osa ringbiomajandusest, mis tähendab, et tootmine peab olema kestlik ning saagi väärindama maksimaalne.
Viimase 20 aasta jooksul on põhitõed taimekasvatuses jäänud küll samaks, kuid on toimunud palju muutusi kasvatavates kultuurides ja kasvatustehnoloogiates.
Põllumees saab igal aasta uue võimaluse. Enamus Eesti põllumajanduskultuure on üheaastased, ehk igal aastal külvatakse uus seeme. Igal sügisel saab pärast saagikoristust teha õppetundidest ja kogemustest uued järeldused. Nii näeme ka meie seda õpikut elava süsteemina. Mitte just igal aastal, aga teatud perioodi tagant, näeme me õpikut uuenemas.
Viimane üldine taimekasvatusalane õpik Eestis anti välja 1986. aastal („Taimekasvatus“, autorid: J. Heinsoo, E. Jaama, J. Jõudu, E. Reimets, K. Viilberg). Kartulit on põhjalikult käsitletud Juhan Jõudu koostatud ’Kartulikasvatuse“ raamatus, mis ilmus aastal 2002. Rohumaa kultuuride kohta saab õppida Dr. Ants Benderi koostatud raamatust „Eritüübiliste rohumaade rajamine ja kasutamine“, mis ilmus 2006. aastal.
Käesolev õpik annab põhiteadmised emakeeles, sellele lisaks saab kasutada võõrkeelset kirjandust.
Taimekasvatust õpetatakse Eesti Maaülikoolis mitmel õppekaval: põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine, aiandus, loodusvarade kasutamine ja kaitse, loodusturism ja maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine. Seetõttu leiab uus õpik laialdast kasutust. Lisaks saavad õpikut kasutada Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskoolis õppijad. Ka kogenud põllumajandustootjad noored agronoomid ja teised taimekasvatushuvilised saavad värskendada enda teadmisi. Käesolev õpik on oluline lisandus Mullateaduse kõrgkooliõpikule.
Õpik on valminud riikliku programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013–2017“ toel.
Artiklit toimetas. H.Tamsalu
