Hiljuti toimusid 29. kündmise maailmameistrivõistlused Tartu külje all Rõhu aias. Kui künd on tehtud hästi ja sobilikul ajal, siis kindlasti künd on hea mullaharimise viis. Aga ta kipub olema hinnaline.
Tarbijatelt küsiti, kas nad enne toidu valmistamist ikka käsi pesevad? Kuidas nad liha sulatavad ja kes majapidamises süüa teeb? Millist infot soovitakse lugeda toidupakendilt? Põhjalikus küsitluses käsitleti olulisi toidualaseid teemasid, toitumisharjumusi, toiduohutuse infoallikaid ja teadlikkust, ning toidupakendite märgistuse lugemise ja mõistmise kohta.
Invasiivsete võõrnälkjate levikule tuleb piir panna kohe esimeste leidude avaldumisel, enne probleemi eskaleerumist. Selleks on vaja saavutada paralleelselt kaks erinevat põhieesmärki: (1) levikuteede kontrolli alla saamine, et vähendada kuni välistada liigi korduvaid invasioone; (2) populatsioonide arvukuse mahasurumine ja hävitamine teadaolevates puhangukolletes.
Ka lambakasvatuse tööprotsesside lihtsustamiseks on olemas seadmed, mis kiirendavad töö läbiviimist ning muudavad selle füüsiliselt kergemaks. Eestis kasutatakse kaasaegsetest tehnoloogiates kõige enam EID-kõrvamärgi lugemise käsiseadet ning EID kaalupuure, mis on varustatud kaaluarvutiga. Samas on Eestis selliseid farme, kus neid tehnoloogiaid kasutatakse veel väga vähe.
Tänavu kevadel täienes e-PRIA põldude haldamise teenus elektroonse põlluraamatu funktsionaalsusega. Mis võimalusi e-põlluraamat pakub ning milleks on see vajalik? Sellest kirjutab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi biomajanduse valdkonna nõunik Birgit Pai.
Porgandikärbsel on praegu teise põlvkonna lendluse aeg! Eesti Maaülikooli seire järgi võib öelda, et lendlus on väga aktiivne.
Eesti Maaülikooli Rõhu katsejaama alale rajatakse roheasfaldiga juurdepääsutee. Selles asendatakse bituumen 15–25% ulatuses puidupõhisest biomassist toodetud keskkonnasäästliku materjali ligniiniga, et vähendada fossiilse materjali kasutamist. Lisaks rajatakse Rõhu aia parkla juurde vihmapeenar, mis aitab reguleerida veerežiimi ning vett puhastada.
Kohvi on üks populaarsemaid jooke maailmas ning on maailmas kaubeldava kaubana naftatoodete järel tähtsuselt teisel kohal. Kohvi valmistamiseks ekstraheeritakse klassikaliselt kuuma veega eelnevalt röstitud ja jahvatatud kohviube. Kohvi kui joogi valmistamisel tekib paratamatult jääkprodukt – kohvipaks. Seoses vastu võetud ringmajanduse direktiiviga on mõttekas vaadata kohvipaksu aga kui perspektiivset toorainet kasutamiseks erinevates valdkondades.
Järvamaa KHK põldude elurikkust hindab Karl Aru keskmisest paremaks, kõige suurema efekti annab tema sõnul segapõllumajandus. Projekti käigus rajas Karl koolimajandi põldudele rohumaaribad,
Climate Farm Demo projekti demofarmis Sadala Agro OÜs tutvustati METKi haljasväetiskultuuride põllukatset, otsekülvi ja ribakülvi masintehnoloogiaid, Loodusrikas Eesti projekti rohumaaribade katset ning keskkonnasõbralikke praktikaid.
