Teadaolevalt esimene uuring Euroopa hemiboreaalses metsavööndis selgitas metsapõlengute mõju metsade mullaelustikule. Selgus, et mullaseenestiku liigiline mitmekesisus ja liigirikkus olid erinevatel aegadel põlenud aladel sarnased. Samas oli näha, et mida rohkem aega oli põlengust möödas, seda rohkem muutus mullaseente liigiline koosseis.
Esimene Põhja-Euroopa piirkondlik "4 per 1000" kohtumine toimub 6.-8. juunil [...]
Sander Hiire ütles, et kui kuulata Euroopas laiemalt tarbijate soove, kes tahavad, et toit oleks puhtam ja keskkond hoitud, siis täna on taastavas põllumajanduses kõik need põhimõtted esindatud.
Traeditsiooniline mullapäeva konverents toimus 5. detsembril 2022 Eesti Maaülikoolis
Tartu Biotehnoloogia Pargis koostöös EIT Foodiga 25. novembril töötoa „Muld ja süsinik“. Ürituse programmi ettekandjad Eesti Maaülikoolist, Põllumajandusuuringute keskusest ning Civittast on keskendunud muldade tervisele ja süsinikule. Üritusele on oodatud osalema kõik, kes huvituvad mullatervisest ning jätkusuutlikust põllumajandusest.
Veebiseminarid “A soil deal for Europe - mission possible in the Baltic Sea Region” keskendusid mullamissiooni hetkeseisule ja riiklikele algatustele Eesti, Läti, Leedu ja Poola seisukohast.
Õpilased hindasid muldade elurikkust ja loendasid vihmausse valitud põllulapil, et vihmausside arvukuse põhjal öelda, kas põldu haritakse keskkonnasõbralikult.
Euroopa rohelise kokkuleppe ehk rohelepeppe tööriistaks on materjalide ringlus ja fossiilse toorme asendamine biotoormega ehk ring- ja biomajandus.
Eesti põldude mullaelustiku elurikkus on väga kõrge, kuid mõned laialtlevinud maaharimise võtted võivad viia mulla vaesestumise teed.
Üleväetatud või võssakasvanud rohumaad ei saa taastada pelgalt õigete liikide seemneid külvates. Oluline on arvestada, kuidas suudavad erinevates tingimustes kasvanud taimed rohumaa mullas elavate organismidega terviku moodustada. Tartu Ülikooli taimeökoloogia kaasprofessor Marina Semtšenko hakkab teemat uurima äsja pälvitud ERC grandi toel.