Artiklit toimetas Hanna Tamsalu, METK
Teist aastat kehtib Eestis tingimuslikkuse süsteem. Tingimuslikkus seob ÜPP pindala- ja loomatoetuste täies mahus maksmise maakasutuse, põllumajandustootmise ja põllumajandusliku tegevusega seotud nõuete (maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisund, keskkond, rahva-, looma- ja taimetervis, loomade heaolu) järgimisega. Seega on tootjatel väga oluline tingimuslikkuse nõuetega kursis olla ja neid täita.
Tegu pole küll sisu mõttes uue süsteemiga, eelmisel perioodil nimetati seda lihtsalt teise nimega – nõuetele vastavus. Siiski on igal aastal süsteemis toimunud muudatusi, osad nõuded on mõnevõrra muutunud, nõudeid on ka juurde tulnud ja välja läinud.
Ka tänavu on võrreldes eelmise aastaga tingimuslikkuse nõuetes muudatusi. Ühe olulisema muudatusena eemaldati tingimuslikkuse süsteemi nõuetest tootmisest kõrvale jäetud maa-alade ja elementide nõue (HPK 8.1). See nõue eemaldati programmperioodi 2023–2027 lõpuni. Mõningad muudatused on ka märg- ja turvasaladega (HPK 2), talvise taimkattega (HPK 6) ja viljavaheldusega (HPK 7) seotud nõuete juures.
Täpsemalt saab tingimuslikkuse nõuetest koos selgitustega lugeda väljaandest „Tingimuslikkus 2024“. Väljaandjad: Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga
Nõuetele vastavuse süsteem käivitati Euroopa Liidus 2003. aastal. Eestis rakendus see järk-järgult aastatel 2004–2013. Aastast 2023 on süsteemi uueks nimeks tingimuslikkus. Programmperioodi 2014–2020 maaelu arengukava (MAK) pindala- ja loomapõhistele toetustele jääb paralleelselt kehtima nõuetele vastavuse süsteem.
Tingimuslikkus seob ELi ühise põllumajanduspoliitika (UPP) pindala- ja loomatoetuste taies mahus maksmise maakasutuse, põllumajandustootmise ja põllumajandusliku tegevusega seotud nõuete (maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisund, keskkond, rahva-, looma- ja taimetervis, loomade heaolu) järgimisega.
Nõuded on seotud toetusesaaja põllumajandusliku tegevuse ja/või kogu põllumajandusliku majapidamise maaga.
Tingimuslikkuse süsteem koosneb maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuetest (HPK) ning kohustuslikest majandamisnõuetest (KM).
- Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded (HPK) on Eestis kehtinud otsetoetuste taotlejatele alates 2004. aastast ning osadele Eesti maaelu arengukava 2007–2013 toetuste taotlejatele alates 2007. aastast. HPK nõuded on kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrusega, alates 2023. aastast kehtib maaeluministri 21. detsembri 2022. aasta määrus nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“.
- Kohustuslikud majandamisnõuded (KM) rakendusid Eestis järk-järgult aastatel 2009–2013. Need põhinevad ELi direktiividel ja määrustel ning puudutavad valdkondi, nagu veekaitse, elurikkus, toiduohutus, loomahaigused, taimekaitsevahendid ning loomade heaolu. Direktiivide nõuded rakendab iga liikmesriik oma õigusaktidega.
Millal tingimuslikkuse nõuded kehtivad?
Sel nädalaö, 20. mail algas e-PRIAs pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste taotluste vastuvõtt. Taotlusi saab esitada 17. juunini ning taotlema on oodata kuni 14 000 PRIA klienti. Käesoleval aastal saab taotleda 25 erinevat toetust ning pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste maksmiseks on eelarves ette nähtud üle 209 miljoni euro.
2024. aastal saab taotleda samu uue programmperioodi toetusi, mida 2023. aastal. Uue programmperioodi toetustest lisanduvad kohalikku sorti taime kasvatamise, väärtusliku püsirohumaa säilitamise, turvas- ja erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse ning põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetused. Viimast aastat saab taotleda eelmise programmperioodi poolloodusliku koosluse hooldamise ja ohustatud tõugu looma pidamise toetusi, mida saavad taotleda need, kellel on vastav kehtiv 5-aastane kohustus.
Tingimuslikkuse nõudeid peavad järgima põllumajandustootjad, kes taotlevad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027 (edaspidi ÜPP strateegiakava) alusel antavaid järgmisi toetusi:
- Piimalehma kasvatamise otsetoetus (PTK)
- Ammlehma kasvatamise otsetoetus (ATK)
- Ute ja kitse kasvatamise otsetoetus (UTK)
- Põhisissetuleku toetus (PST)
- Ümberjaotav toetus (ÜJT)
- Noore põllumajandustootja toetus (NPT)
- Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus (MAHE)
- Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (KSM)
- Ökosüsteemiteenuste säilitamise toetus (ÖST)
- Ökoalade toetus (ÖKO)
- Mesilaste korjeala toetus (MESI)
- Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetus (TVK)
- Puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetus (PKV)
- Seemnekartuli kasvatamise otsetoetus (SKT)
- Põhjavee kaitse toetus (PÕHJAVESI)
- Pinnavee kaitse toetus (PINNAVESI)
- Turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus (MULD)
- Pärandniidu hooldamise toetus (NIIT)
- Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (OTL)
- Loomade heaolu toetus (LHT)
- Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus (MAHEL)
- Loomade tervist edendavate kõrgemate majapidamisnõuete toetus (KMN)
- Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetus (NAM)
- Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (SORT)
- Väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus (VPR)
- Turvas- ja erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus (MULD-VPR)
- Põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus (PÕHJAVESI-VPR)
