Ettevõtlusmaastik toidutootmises on täna olulises muutumises ja sellega kohanemine on vajalik absoluutselt iga piimatootja jaoks. Vaatamata sellele, et tegevusvaldkond on sama, on väljakutsed iga farmeri jaoks siiski üsna erinevad.
Tekst: Kaja Piirfeldt, maamajanduse konsulent, Aasta Põllumees 2021
Artikkel ajakirjale Tark Talu detsember 2021/jaanuar 2021
Lähtekoha kujundab nii tootmise suund kui ka suurus, samuti ettevõtte arenguetapp ja baasressursside olemasolu. Viimase märksõna puhul ei pea ma silmas mitte ainult karja geneetilist potentsiaali, tootmishooneid ja tehnikat, vaid eeskätt töötajaskonna teadmiste ja oskuste ulatust ning kasutuses oleva tootmismaa suurust ja omandi jaotumist. On neid, kes saavad investeerida suuremalt ja panustada mahuefektile ning seeläbi madalamale omahinnale, aga ka neid (eeskätt väiksemate karjade pidajate hulgas), kes peavad leidma nutikaid ja innovatiivseid lahendusi, et tegevust mitmekesistada, väärindada või läbi erinevate loomadele pakutavate hüvede tarbijate ootustele vastavat mahe-, rohe- või muul moel eristuvat piima toota.
Muutujatega valem
Vajalikke kapitalimahutusi kavandades tuleb igale juhtumile ülaltoodust lähtuvalt läheneda väga individuaalselt ja silmas pidada, et kui valemis muutub kasvõi üks näitaja, näiteks omaniku kompetents või laudahoone planeering, erineb oluliselt ka lõpptulemus. Lahendus, mis ühes farmis toimib kasumlikult, ei pruugi teise tootmisüksusesse ümbertõstetuna anda sama tulemust.
Varasemalt lisas protsessile keerukust eeskätt valdkonnapõhine eripära: ilma ja seeläbi sööda kvaliteeti ning omahinda on raske prognoosida. Ka piima kokkuostuhind on ajalooliselt olnud etteaimamatu. Mõne väikese erisusega Eesti tootja jaoks paraku aga konstantselt kehv. Samas on investeering piimakarja lauta valdkonna üks kõrgemaid. Näiteks ainuüksi automaatlüpsisüsteem 120-le lehmale maksab 300 000 eurot, sellele lisanduvad sõnnikueemaldus, mis lüpsikarja puhul peab olema pidev ja ööpäevaringselt (osaliselt) automatiseeritud protsess, piimajahutusseade, lüpsi-ja säilitusseadmete pidevale kasutusele kohalduvad pesusüsteemid, programmid karjaandmete haldamiseks jne. Lisaks muidugi automaatjootjad, sügamisharjad, jõusöödaautomaadid, aktiivsusandurid, aseme- ja liikumisteede katted jms elementaarsed loomade heaolu tagavad vahendid. Sealjuures ainuüksi esimesena välja toodud, ainult lehmade lüpsiks vajalik inventar, tähendab nii tootmise alustamisel, laiendamisel kui ka üksuse renoveerimisel sellise väikese piimakarja puhul poole miljoni euro suurust investeeringut.
Ühe lehma kulud ja tulud
Ühe loomakoha väljaehitamise maksumus on tänaste ehitushindade juures lähenemas 15 000 eurole, samas püsib keskmine puhtatõuline tipp- sportlasest lehm karjas 2,2 laktatsiooni. Kui ta lüpsab välja ka meie mõistes viisaka piimatoodangu (10 000 kilogrammi) ja see realiseeritakse viimaste aastate keskmise piimahinnaga (300 eurot tonn), siis jääb looma eluaja kogutoodangu väärtuseks rahalises mõttes 6 600 eurot. Siinkohal tasub meelde tuletada rusikareeglit, et 50% piimatootmise otsekuludest moodustab looma igapäevane sööt ja ainuüksi vasika lehmaks kasvatamisele tehtav väljaminek ulatub olenevalt noorkarja eluasemetesse tehtud investeeringust, ligikaudu 800 kuni 1 000 euroni looma kohta. Siia lisanduvad kõik muud tootmiskulud alates veterinaarteenusest, kütusest ja halduskuludest kuni töötajate palkadeni.
Meeskonna moodustamise väljakutsed
Rääkides prognooside ja pikaajalise äriplaani tegemise väljakutsest piimatootmises, tuleb mõelda ka asjaolule, et enam ei piisa ettevõtjal iga-aastaseks äriplaani koostamiseks rahavoogude tabelist ja loomade liikumise planeerimisest. Eraldi tuleb läbi mõelda ka töötajate liikumine, sest ilma võõr- või renditööjõuta valdavalt enam majandada pole võimalik. Hea meeskond on selline, kus organisatsiooniliikmete tugevused täiendavad teiste nõrgemaid külgi. Kuid mil moel tagada sellise tervikliku meeskonna pidev olemasolu ja toimimine, kui meekonnaliikmetest (suur) osa sagedasti (nii tööjõuviisa kehtivuse kui muudel põhjustel) vahetub ning komplekteerida aastaringselt kõiki vajalikke oskusi ja omadusi kattev ja hästitoimiv meeskond valdkonnas, kus töötatakse rutiini armastavate loomade ja asjatundlikust nõudvate tehnoloogiatega?
Üha kõrgemad tarbija ootused
Ülaltooduga piimatootja väljakutsed investeeringute planeerimisel aga ei piirdu. Ka tarbijate ootused loomade heaolule on üha suuremad ja seetõttu on farmeri jaoks prognoosimatud ka lähituleviku töökorraldus ja loomade pidamise nõuded. Lisaks rohepöördest tulenevatele muudatustele võib lisaks erinevatest tuleviku stsenaariumitest lugeda ka lehmade lüpsikordade vähendamisest, veiste harjutamisest „käimlaga“, aga ka vasikate pidamisest koos emaga.
Võime oletada, et need lahendused vastavad justkui paremini tarbija ootustele ja aitavad hoida loomade heaolu ja keskkonda. Samas eeldavad need ülisuuri investeeringuid lisatööjõudu ning farmihoonete täielikku või osalist ümberehitust. Mistahes lisanõuete mõtlematul rakendamisel saavutatakse aga kõikide osapoolte jaoks sootuks soovimatu efekt: kohalikud tootjad on sunnitud ettevõtluse lõpetama. Seejärel on valikus domineeriv importtoit, mis arvestades juba ainuüksi logistikat ja täiendavaid kulutusi pakenditele, piimatoodete puhul ka näiteks pika tarneahelaga paratamatult kaasas käivaid säilitusaineid, ei vasta algsetele ootustele hoopiski. Seega ei täida välismaine toit, eriti rääkides põhitoiduainetest, juba põhimõtteliselt teadliku tarbija soovi keskkonnasõbralikkusest. Öeldakse, et kui tahad midagi mis on hea ja odav, siis pead ostma kaks asja: ühe hea ja teise odava. Kvaliteetse ja jätkusuutlikult toodetud toiduga on samamoodi: loomade maksimaalset heaolu ja keskkonnasõbralikkust väärtustades pole võimalik, et see on samal ajal ka odav.
Inimene pidavat eesmärgi olemasolul jääma ellu ka väga rasketes oludes. Usun, et seda mõtet võib laiendada ka ettevõttele. Hoolikamalt kui kunagi varem tuleb täna oma ettevõtte strateegiad üle vaadata ja kui investeerida, siis läbi arvutada ja arutada ning vaadata üksikasjalikult üle kõik aspektid. Samuti analüüsida enda kui ettevõtja tugevusi ja nõrkuseid, teha põhjalik riskianalüüs. Mõnikord on mõistlik tootmissuunda muuta või täiendada, vahel ka loomapidamine lõpetada. Samuti on piimafarmi üles ehitama asudes või suuremaid rekonstrueerimistöid planeerides otstarbekas küsida, kas võimalike muutuste rakendudes on soov valitud alal tegutseda veel ka järgmised 10-15 aastat, sest just nii pikk on minimaalselt hoonete rajamise ja rekonstrueerimisega seotud investeeringute tasuvusaeg.
Loe ka: Kaja Piirfeldt: kui valite Eestis kasvatatud toidu, siis see ongi päristoit (14.05.2021, www.err.ee)
Loe veel: Remmelgamaa perenaine Kaja Piirfeldt – Aasta Põllumees 2020
