Eestimaa Talupidajate Keskliit koostöös Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja Põllumajandusuuringute Keskusega (maaeluvõrgustikuga) korraldasid 2021. aasta lõpus kahekümnele tulevasele ja praegusele noorele juhile Liidrite Kooli.
Koolituse eesmärgiks oli koolitada potentsiaalseid põllumajandusorganisatsioonidele ja esindusorganisatsioonidele järelkasvu, kes aktiivselt panustaksid kodanikuühiskonna arengusse, et seista põllumajandusettevõtete huvide eest ja arendaks koostööd sektoris.
Noorte põllumajandusjuhtide väljaõpe „Liidrite kool“ andis kiirkursuse formaadis ülevaate juhtimisest ja juhiks olemisest, organisatsiooni käitumisest, võrgustikest ja nende hoidmisest ning esindusorganisatsioonide rollidest. Lisaks toimus praktiline meediakoolitus – meediapäringud ja mõjusad sõnumid. Koolitus toimus 2021. aasta lõpus valdava veebivormina, kokku saadi esimestel päevadel novembris ja 26. märtsil lõpuseminaril.
Koolituse lõpus tuli esitada lõputöö, mille tulemusena saab lugeda tulevaste liidrite arvamusi ja mõtteid maaelu ja põllumajanduslikel teemadel.
Ragnar Viikoja: Strateegia “Talust taldrikule” edu võti
Varisoo OÜ juht, teraviljakasvataja, MTÜ Noortalunikud juhatuse liige
„Talust taldrikule“ strateegia on EL-i rohekokkuleppe keskmes ning rõhub suures osas jätkusuutlikule ja keskkonnasõbralikule tootmisele. Rohekokkulepe on oma olemuselt optimistlik strateegia, mis nõuab Euroopa elanikkonna mõttelaadi ja harjumuste ümberkohandamist. Lisaks peab toimuma suure osa Euroopa põllumajanduse ümberstruktureerimine ning tootmisviiside muutumine. Euroopa Liit on teinud suure sammu olemaks teerajaja jätkusuutliku ja keskkonnasäästliku tuleviku suunas. Põlvkondi kestnud harjumused tuleb kohandada ümber, mis nõuab head planeerimist ning täideviimist.
Keidi Tamm: Ebavõrdsus sektorite vahel näitab puudusi riigi eesmärkides
Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi tegevjuht
Lihaveisekasvatajate solvumine, mille põhjustas piima- ja seakasvatussektorile makstav erakorraline toetus, paneb mind juurdlema selle üle, kuidas pidevalt vaadatakse mööda sektoritest, mis on niivõrd suure potentsiaaliga ja loovad erakordselt suurt lisandväärtust ning mida selline riikliku toe puudumine endaga kaasa võib tuua.
Lihaveisekasvatus on Eestis pikaajalist perspektiivi omav eriala ja täidab igati rohepöörde elluviimiseks vajalikke nõudeid, kuid siiski ei võimaldata meile tugevamat riikliku tuge, mis annaks kindluse, et seda sektorit on samuti vaja.
Teele Eskor: Väikepiimafarm – kas väljasurev nähtus?
Raja ja Paevälja talu noorperenaine, EMÜ Veterinaarmeditsiini tudeng
Kuuldes sõna “piimafarm” eeldatakse tihti, et tegemist on ca 500-pealise loomakarjaga, kus töötab tosin ukrainlast ning mida peremees käib korra kuus visiteerimas. Siinjuures unustatakse aga ära, et eksisteerivad ka väiksemad tegevtootjad, kes läbi raskuste on oma tegevust jätkanud.
Piimakarjakasvatus on eluviis. Kui näiteks lihaveiste või lammaste puhul on olemas kerge mänguruum, siis piimalehm on justkui ülitundlik tippsportlane, kelle toidulaud ja päevakava peab olema viimase peal täpne ja kvaliteetne, et ta heas vormis püsiks. See tähendab nendega tegeleva inimese jaoks, et elu on dikteeritud lüpsist lüpsini.
Tõnis Ajaots: Rohepööre täiskiirusel
OÜ Rannu Seeme pereettevõtte noor agronoom, EMÜ magistrant
Keskkonnateemad, täpsemalt kliimamuutused, on viimastel aastatel palju kõlapinda saanud. Sellega on külvatud palju arusaamatust ja teadmatust. Pole veel päris selge, kuidas erinevad majandusharud sellega reaalselt toimima peaks. See on arusaadav, kuna kaalul on palju. Majanduslikud ja keskkonnaalased nõudmised peaksid leidma kuldse kesktee, kus mõlemad osapooled oleksid tasakaalus. On palju põllumehi, kes teadlikult kasutavad mulla struktuuri parandavaid praktikaid, kasutavad optimaalselt taimekaitsevahendeid ja väetist. Kuid rohepöördele minek sunnib veel vähendama väetiste ja taimekaitse kasutust.
Mariliis Vahar: Kas lihaveis tahab elada vabas looduses?
OÜ Ohtla Lihaveis juhataja
Paljud mõtlevad, et lihaveistele pole farmihooneid ega ulualuseid vaja. Miks raisata raha, kui lihaveised saavad hakkama ka vabas looduses? Las elavad seal kuskil võsas või põllul. Me kõik soovime ju sooja tuba, head atmosfääri enda ümber ja head ninaesist. Miks seda siis ei peaks soovima lihaveised? Kui oleme võtnud endale kohustuse loomi pidada, siis on meil ka vastutus, et loomad tunneksid ennast hästi. Peame iseenesest mõistetavaks, et me ise ennast kogu selle töö juures hästi tunneksime. Keegi ei taha teha tööd põlvini poris või siis sitas.
Ülari Vent: Põllumeeste kasumit söövad rendiärile suunitletud ettevõtted
Valaste Agro OÜ juht, konsulent
Põllumajandusel on maaelu edendamisel täita oluline roll. Põllumajandus võimaldab tööd maapiirkonna elanikele, toodab kohaliku päritoluga toitu ja hoolitseb piirkonna põllumaade korrasoleku eest. Aastate jooksul on aga põllumajanduslike majapidamiste arvukus vähenenud ja asemele on kerkinud suuremad ettevõtted. Põllumaa vastu on rohkem huvi hakanud tundma ettevõtted, kellel puudub põllumajandusega seos. Seda peamiselt põllumaa rentimisest saadava passiivse tulu tõttu. Statistikaameti andmetel on viimase kümne aasta jooksul põllumajandusmaa ühe hektari rendihind tõusnud enam kui 190%.
Kelli Talving: Talupidamine – rahvusromantiline mälestus või uus võimalus?
Alustav talunik
Lapsepõlves sai igal sügisel kartulit võetud. Kui õigesti mäletan, lõpetasid minu ühed vanavanemad kartulimaa pidamise ära rohkem kui 20 aastat tagasi, teised umbes 10 aastat peale seda. Arusaadav ka, inimesed jäid aina vanemaks, kartul läks aina odavamaks ja eks kõigil oli järjest enam muud tegemist.
Mu vanavanemad polnud sugugi ainsad, kes põllupidamise pillid kotti panid. Täna on Eestis ca 11 400 põllumajanduslikku majapidamist. Kümme aastat tagasi oli neid 3 800 majapidamise võrra rohkem. Kui ette võtta veidi laiem pilt ja pikem ajaaken, on lugu veel nukram.
Jaagup Ajaots: Tänapäevane põllumees – kui põline rikas või laenuori ja mängur?
OÜ Rannu Seeme hooldus- ja tehnikajuht, Biotehniliste süsteemide insener
Põllumeest on tihti kirjeldatud kui rikast, kes sõidab uhke maasturiga, soetab kalleid masinaid ja segab põlluääres elavate inimeste elu. „Pritsib, müristab ja tolmutab“ on märksõnad, millega iseloomustatakse põllumehe tööd põllul. Tänapäeva põllumees tegutseb oma plaanidega vähemalt viis aastat ette. Kõige tähtsam on vaadata, kuhu midagi maha külvata ehk koostada külviplaan. Kes arvab, et see on lihtne, pole seda ilmselt ise kunagi teinud. Külviplaan paigas, on vaja koostada väetus- ja taimekaitse plaan. Nendega on peamurdmist vähem, aga aina enam mängib rolli tarne.
Laura Hämäläinen: Miks on vaja kulusid juhtida?
OÜ Rannu Seeme büroojuht
Praegune kiire energiahinnatõus, mis toob kaasa ka sisendite hinnatõusu, seab üha tähtsamale kohale ettevõtte tootmiskulude jälgimise ning analüüsimise. Olles kursis sisendite hindadega, annab see võimaluse varakult optimeerida ka oma tootmist. See tähendab, et kulusid tuleb juhtida. Põllumajanduses peab juba varasügisel planeerima uue aasta kulutused. Samuti tuleb analüüsida sissetulekuid, kuna näiteks vili on suuresti börsikaup.
Karl Lindam: Vastuoluline rohepööre põllumajanduses
noorem Maamees
Tänapäeva tavapõllumajandus saastab loodust ja mürgitab inimesi – selliselt võiks kokku võtta keskmise, rohelisest vaatenurgast kirjutatud, peavoolumeedia artikli. Demokraatlikus maailmas on kujunenud olukord, kus kõikide suurte tegude aluseks on esmalt mingi probleemi kajastamine meedias. Ilma selleta pole rahvas justkui oma huvi üles näidanud. Ja mida rohkem teemat meedias kajastatakse, seda kiiremini ja jõulisemalt ka lahenduse leidmiseks reageeritakse, vahel isegi lõpuni läbimõtlemata ja liiga radikaalselt. Nii näib see olevat ka põllumajandusliku rohepöörde probleemikäsitlusega.
Liidrite kool jätkab uute liikmetega aastal 2022
Liidrite Koole on korraldanud Eestimaa Talupidajate Keskliit ka varasematel aastatel, 1990-test alates. Nüüd oli võimalus tegevustele uuesti hoogu anda.
Koolitus toimus EAFRD, Eesti maaelu arengukava Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas ja Maaeluvõrgustiku toel.
Artikli toimetas Hanna Tamsalu
