Avaldatud: 30. juuni 2021Kategooriad: Keskkond, Loomakasvatus, UudisedSildid: , , , , ,

Loomakasvatuse keskkonnamõju on kirgi küttev teema. 14. juunil 2021 toimus Mahepõllumajanduse Koostöökogu  ja Liivimaa Lihaveis MTÜ eestvedamisel infopäev loomakasvatajatele, kus räägiti peamiselt lihaveisekasvatuse mõju hindamisest keskkonnale ja elurikkusele CAP’2ER veebitööriista abil.

Infopäeva oluline sõnum loomakasvatajale: keskkonnahoidlikud ja loomakasvatajale majanduslikult kasulikud loomakasvatusvõtted käivad käsikäes. Panustades keskkonnahoidu parandame ka loomakasvatuse majanduslikku efektiivsust.

  • Aveliina Helm Tartu Ülikoolist rääkis elurikkuse hindamise ja soodustamise põhimõttetest, Rohemeetrist https://rohemeeter.ee/ ning veebileheküljest heapõld.ee
  • Josselin Andurand ja Sindy Moreau Prantsuse Loomakasvatusinstituudist tutvustasid veiste ja väikemäletsejaliste kasvatamise keskkonnamõju hindamise tööriista CAP’2ER .
  • Süsiniku- ja keskkonnajalajälje hindamise teoreetilisi aluseid ja miks seda teha, tutvustas Sirli Pehme Sustinere OÜst.
  • Välislektorite tõlkimisel oli abiks Airi Külvet, kelle Puutsa talu oli esimeseks katsejäneseks CAP’2ERi rakendamisel Eestis.

Seminari on võimalik järele vaadata YouTubes


Elurikkuse osa loomakasvatuse keskkonnamõjus

Elurikkus on üks keskkonna omadus, mille säilimine on vajalik, et suudaksime kliimamuutustega toime tulla ja toitu jätkusuutlikult toota. Looduslikud liigid ja toimivad ökosüsteemid toetavad inimese elukvaliteedi säilimist. Kahjuks on elurikkuse vähenemine pidev trend, mis puudutab ka neid liike, kelleta inimeste toidulaud tühjaks jääb.

Kogu Euroopas on traditsiooniliste põllumajandusmaastike liikide arvukus langenud viimase 30 aasta jooksul poole võrra. Sama kurb on olukord ka eesti põllumajandusmaastikel. Peamiseks arvukuse vähenemise põhjuseks peetakse elupaikade pidevat vähenemist ja küntava põllumaa suurt osakaalu võrreldes niitudega.

Looduse hüved, slaid ettekandest Elurikkuse tähtsus ja selle mõõtmine põllumajandusmaastikes, Aveliina Helm, 14.06.2021,

Elurikkusel aitavad muuhulgas püsida erinevad maastikuelemendid – puud, hekid, kiviaiad, rohuribad, kraaviperved, maha langenud puud, karjatatavad rohumaad – mis sobivad erinevatele liikidele elupaikadeks või pakuvad neile toitu. Igaüks saab uurida oma koduümbruse maastiku elurikkuse toetamise võimet Tartu Ülikooli teadlaste poolt on välja töötatud Rohemeetriga https://rohemeeter.ee/ . Rohemeeter on kõigile tasuta kasutamiseks ning sealt leiab ka näpunäiteid igaühe looduskaitseks.

Looduses elavad liigid pakuvad põllumeestele mitmeid olulisi teenuseid, kõige lihtsamini tajutavad neist ehk tolmeldamine ja taimekahjurite hävitamine, kuid unustada ei saa ka aineringe toimimas hoidmist, mulla tervist, erosiooni vältimist. Põllumajandustootja toetamiseks jätkusuutlike valikute tegemisel ja keskkonnasõbralike majandamisvõtete rakendamisel on loodud veebileht heapõld.ee. https://heapold.ee/ Loomakasvatajad leiavad sealt olulist teavet näiteks karjatamise ja rohumaade niitmise kohta.


Süsiniku jalajälg ja keskkonnamõju

Ühe või teise toote keskkonnamõju on oluliselt laiem mõiste, kui toote süsiniku jalajälg. Kui viimane võtab arvesse toote tootmisel ja tarbimisel keskkonda vabanevad kasvuhoonegaasid, siis keskkonnamõju hindamisel vaadeldakse lisaks ka toote mõju vee- ja õhukvaliteedile, elurikkusele, mulla viljakusele, maastikule, kasutatavat veekogust jmt. Nii ühe kui teise hindamine ja arvestuse pidamine on keerukas protsess, kus tihti kasutatakse erinevaid süsteeme ja saadakse vastavalt ka erinevaid tulemusi.

Keskkonnamõju on laiem mõiste, kui süsiniku jalajälg, slaid ettekandest Veiseliha tootmise keskkonnamõju hindamine ja seire, Josselin ANDURAND, Sindy MOREAU, 14.06.2021, 

Oluline küsimus on, mille suhtes me süsiniku jalajälge või keskkonnamõju hindame. Liha puhul on see ühik sageli kilogramm, kuid mõistlik on vaadata ka toote toiteväärtust. Natuke meelevaldse näitena võib välja tuua, et liha ja piim on proteiini ja energia allikana väiksema süsinikujalajäljega, kui kasvuhoonetomat.

Allikas: http://www.maheklubi.ee/upload/Editor/leht69.pdf

Süsiniku sidumine mulda on üks põllumajanduses esinev nähtus, millele kuni viimase ajani palju tähelepanu pööratud ei ole. Selle mõõtmine ja arvestamine on keerukad, kuid järjest paremini uuritud. Rohumaaveise liha tootmise puhul ületab mulda seotava süsiniku kogus tõenäoliselt kasvuhoonegaaside heite koguse kilogrammi toodetud liha kohta. Lisaks sellele on loomakasvatuses valdkondi, kus saab oma majandamisvõtted kriitilise pilguga üle vaadata ja hinnata, kas on asju, mida saaks paremini teha?

Põllumajanduse ja metsanduse süsinikuringe, IPCC 2008, 2006 IPCC Guidelines for National Greenhouse Gas Inventories – A primer, Prepared by the National Greenhouse Gas Inventories Programme, Eggleston H.S., Miwa K., Srivastava N. and Tanabe K. (eds). Published: IGES, Japan.


Loomakasvatuse keskkonnamõju hindamine programmi CAP’2ER abil

Prantsusmaal välja töötatud CAP’2ER programm https://cap2er.fr/Cap2er/ aitab veise, kitse ja lambakasvatajatel oma ettevõtte kasvuhoonegaaside heidet ja keskkonnamõju hinnata ning annab tulemustele vastavaid soovitusi. Eelkõige on programm mõeldud kasutamiseks nõuandeteenuse ühe osana, kuid loomakasvatajal on võimalik lihtsam raport saada ka iseseisvalt andmeid sisestades. Novembrist peaks programm olema kasutatav ka ingliskeelsena.

Tegevusandmete 5 kategooriat, slaid ettekandest Veiseliha tootmise keskkonnamõju hindamine ja seire, Josselin ANDURAND, Sindy MOREAU, 14.06.2021

CAP’2ERiga lihtsama hindamistulemuse saamiseks peab teadma umbes 30 näitajat oma farmi kohta – kogu aastast kütusetarvet, energiakulu, loomade produktiivsusandmeid (viljakus, juurdekasv, realiseerimisvanus), farmi sisse ostetavate loomade ja söötade koguseid, saagi ja müüdud loomade andmeid, sõnnikukoguseid ja –tehnoloogiat, seda, kui palju on ettevõtte maadel puid-puudesalusid, põõsaid, hekke, rohuribasid, kivihunnikuid ja kiviaedu, veekogusid.

Peale andmete sisestamist antakse ettevõtjale ülevaade ja soovitused keskkonnamõjust vee- ja õhukvaliteedi, kasvuhoonegaaside, elurikkuse, süsiniku sidumise võime ja toodetud inimtoidu toitainete hulga kohta.


Loomakasvatuse keskkonnamõju suurus ja suund sõltuvad loomakasvatussüsteemist ja loomakasvataja teadmistest ja oskustest

CAP’2Eri on ulatuslikult kasutatud aastatel 2016-2021 toimuva Euroopa projekti Life Beef Carbon raames, mille eesmärgiks on lihaveiseliha süsiniku jalajälje vähendamine 15% kümne aasta jooksul. Osalevad riigid on Iirimaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania, kokku osaleb 2000 põllumajandustootjat.
Programmi raames hinnatakse lihaveisefarmi keskkonnamõju alane hetkeolukord, antakse soovitusi leevendusmeetodite osas ning teatud aja pärast hinnatakse keskkonnamõju uuesti, et näha, kuivõrd on leevendusmeetoditest abi olnud.

Projekti tulemused näitavad, et farmide keskkonnamõju varieeruvus on suur, mis jätab arenguruumi nendele, kelle näitajad väga head ei ole. Osalenud ettevõtted on heade loomakasvatustavade järgimise abil edukalt parandanud ühekorraga nii oma keskkonnamõju alaseid näitajaid kui ettevõtete majandustulemusi. Josselin Andurandi sõnul on Prantsusmaal tunda, et talunike seas on tugev vajadus erialaste teadmiste ja oskuste järgi ja ajalooliselt soiku jäänud nõustamisteenuseid põllumajandustootjatele on vaja taaselustada.

Eesti oludesse kohaldumist testiti CAP’2ER nõustajaga kasutamiseks mõeldud versiooniga Puutsa talu näitel.

Analüüsiks andmete kogumine ja sisestamine võttis Airi Külveti sõnul kokku pool tööpäeva ja CAP’2ER programm kohaldus Eesti oludesse hästi.

Fotol Airi oma loomadega

Veebitöörista CAP’2ER kasutamine loomakasvatuse keskkonnamõju hindamiseks Eesti tingimustes

Puutsa talus kasvab mahedalt kokku 140 peamiselt simmantali tõugu lihaveist. Kasutada on talul 200 ha maad, millest valdav enamus on püsirohumaad. Noorloomad realiseeritakse nuumloomadena ca 22 kuu vanuses, rümbamassid vahemikus 270-320 kg, lihakus R (SEUROP klassifikatsioon), rasvasusklass 2-3. Esmapoegimisvanus on 25 kuud ning amme kohta võõrutatakse 0,96 vasikat. Karja uuendatakse igal aastal umbes 5% ulatuses. Söötadena on kasutusel karjamaarohi, kvaliteetsed hein ja silo. Noorloomi portsjonkarjatatakse. Teravilja ei söödeta, sisse ostetakse vaid söödamineraale ja soola. Kõik loomad talvituvad varjualusega söötmisplatsidel, kust sõnnik kokku kogutakse ja aunastatakse.

Sellisel viisil majandades seotakse Puutsa talus igal aastal 110 tonni süsinikku mulda. Iga kilogrammi eluskaalu juurdekasvu kohta seotakse 2,4 kg süsinikku rohkem, kui seda atmosfääri paisatakse. Kogu talu oma maastikuga toetab elurikkuse püsimist arvestuslikult suuremal pinnal, kui kasutatavat maad kokku on – siin annavad oma osa maastiku liigendatus, puud ja põõsad ja rohuribad koos lompidega. Lämmastiku leostumise oht pinnavette on minimaalne, mulda seotakse 14,7kg ja õhku lendub umbes 6,3kg lämmastikku hektari kohta. Loomset proteiini toodetakse 222 inimese tarbe jagu aastas.

Võrdluses nö ekvivalentfarmiga – Prantsuse lihaveisekasvatajate keskmine – on Puutsa talu eeskujulik kõrge tootmisefektiivsusega keskkonnasõbralik lihaveisetalu.

Puutsa talu positiivne panus keskkonna heaks, slaid ettekandest Veiseliha tootmise keskkonnamõju hindamine ja seire, Josselin ANDURAND, Sindy MOREAU, 14.06.2021


Infopäevast jäi olulise sõnumina kõlama mõte, et karjatatavate mäletsejate keskkonnamõju võib olla positiivne, kui neid targasti pidada.

 

Infopäev toimus “Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas” raames, tegevusi toetab Euroopa Liit

Vahendas: Liina Ulm
Avaldatud: 30. juuni 2021

Viimased uudised

Arhiiv

Pikk.ee uudiskirjaga liitumine.

Isikuandmeid töötleme vastavalt Isikuandmete töötlemise põhimõtetele

Täpsem liitumisvorm on leitav https://test.pikk.ee/liitu-uudiskirjaga/