Kui suuremad põllumajanduslikud hooajalised tööd on lõpetatud, on aeg pimedal talvel unistada ja mõelda millelegi erilisele – ainulaadne Eesti toit või jook, mida kaitseb Euroopa Liidu kvaliteedimärk. Sellise tunnustuse on pälvinud Eestis juba kaks omapärast toodet. Nendeks on Estonian Vodka ja Sõir. Millist väärtust loob Euroopa kvaliteedimärk ja mida on eestlastel veel pakkuda?
Kvaliteedimärgis näitab toidu ja joogi ehedust
Eestis nagu ka mujal Euroopas valmistatakse omapäraseid tooteid, millel on sageli pikaajalised põlvest põlve edasi antud traditsioonid või piirkonnast tulenevad spetsiifilised omadused. Kvaliteedimärgis võimaldab tarbijal eristada neid tooteid konkureerivatest, mis kasutavad oma huvides ära samaväärset nime või esitlevad end samalaadse tootena. Nii võimaldab kvaliteedimärgis tarbijal teha teadliku ostuotsuse.
Euroopa Liidu riikides läbi viidud uuringud näitavad, et teadlikkus kvaliteedimärgistest ja nende eelistamine on tarbijate seas kasvamas. Veel enam, neid seostatakse toote kõrgema kvaliteediga ja selle eest on inimesed valmis maksma kõrgemat hinda. Lisaks annab ELi range sertifitseerimisprotsess tarbijatele usaldusväärsuse, et tooted on kindlast piirkonnast, valmistatud traditsioonilist meetodit või retsepti järgides – ehtne, kvaliteetne ja omanäoline!
Eesti on juba iseenesest oma geograafilise asukoha, pindala, looduse ja rahva iseloomu tõttu üks omapärane paik. Kui leida ainulaadselt traditsiooniliselt toodetud eripärane toit või jook, millel on eriline seos teatud piirkonnaga, on võimalik see registreerida EL kvaliteedimärgisega. Sõnad „eriline“, „ainulaadne“ ja „traditsiooniline“ viitavadki asjaolule – just selliste omaduste ja saamislooga toodet ei ole kuskil mujal. Seda võiks nimetada piirkondlikuks uhkuseks, mis on ka heaks turunduseeliseks.
Kvaliteedimärgise eesmärk on kaitsta toidu või joogi autentsust, sh:
- konkreetsete toodete nimetusi;
- toote ainulaadseid omadusi;
- geograafilist päritolu, põllumajanduse keskkonnatingimusi;
- traditsioonilise tootmise oskusteavet.
Toit ei ole inimesele pelgalt kütuseks, vaid on osa elustiilist ja teineteisega suhtlemise meediumiks. Laiemas pildis peegeldavad traditsioonilised toidud ja joogid Euroopa kultuurilist mitmekesisust ning maade rikkalikkust.
Millised Euroopa Liidu kvaliteedimärgised sobivad Eestile?
Euroopa Liidus on toidutootmisettevõtteid, mille geograafiline asukoht esitab väljakutse ettevõtluse jätkusuutlikkusele ja kasumlikkusele – mägedes ja liidu äärealadel, nagu Prantsuse Gujaana või Assoorid. Nendes piirkondades seisab põllumajandus igapäevaselt silmitsi teatud raskustega. Tootmisele lisavad keerukust kõrvaline asukoht, karmid mägipiirkonna loodustingimused või hoopis saareline asend ja sellega seotud muutlikud ilmastikuolud. Neid edendavad mägipiirkonna ja EL äärepoolseimate alade toodete märgised.
Suur Munamägi, kui Eesti kõrgeim pinnavorm ehk küngas, ja piirkonna stabiilsemad ilmaolud nendesse kategooriatesse ei kuulu. Meil on võimalik olla tunnustatud kaitstud päritolunimetuse (KPN), kaitstud geograafilise (KGT) ja garanteeritud traditsioonilise toote (GTT) tähistega.
Kaitstud päritolunimetus (KPN) – seda märgist on võimalik taotleda toodetele, mille tootmine, töötlemine ja valmistamine toimub kindlas geograafilises piirkonnas.
Näited: Parmigiano-Reggiano – kuulus Itaalia kõva juust, mis on omane Parma, Reggio-Emilia, Modena ning osale Bologna ja Mantova maakonnale.
Champagne või šampanja – vahuvein, mis on toodetud Prantsusmaa Champagne piirkonnast väga spetsiifilise viinamarjakasvatus- ja tootmisprotsessi järgides.
Kaitstud geograafiline tähis (KGT) – antud märgist on võimalik taotleda toodetele, millel on tugev seos kindla geograafilise piirkonnaga, kus vähemalt üks tootmisetapp toimub.
Näited: Serrano sink (Jamón Serrano) – Hispaania kuulus sink, mis on valmistatud teatud piirkondades järgides kindlaid traditsioone.
Newcastle Brown Ale – Inglismaal toodetud tume õlu, mis on samuti pärit kindlast piirkonnast ning valmistatud traditsioonilisel viisil.
Garanteeritud traditsiooniline toode (GTT) – seda märgist on võimalik taotleda toodetele, mille tootmisviis või koostisosad on vähemalt 30 aastat samad olnud.
Näide: Mozzarella – kuigi mozzarella on valdavalt seostatud Itaaliaga, on tegemist väga pika ajalooga traditsioonilise tootmisviisi ja koostisega. Mozzarellaks võib nimetada ainult sellisel kindlal viisi toodetud juustu.
Tähis ei kuulu kunagi vaid ühe tootja tootele, vaid seda registreeritud nime saavad kasutada kõik konkreetse geograafilise piirkonna ja samade tootmismeetoditega ettevõtted.
Eesti esimene ainulaadne jook ja toit – viin ja sõir
Eesti kinnitab kanda Euroopa toidukultuurikaardil kõige loomupärasemate toodetega – kohalikust kartulist või teraviljast viin ning piimast ja munadest sõir. Registreerimisprotsessid võtsid mõlemal puhul mitu aastat, mistõttu tasub uutel ettevõtlikel tootjatel tähise taotlemisel varuda kannatust.
Kõige esimesena sai kaitstud geograafilise tähise toode „Estonian vodka“ 2019. aastal. Märgise saab lisada igale eestimaisele viinale, mis on valmistatud kohalikult kasvatatud toorainest etüülalkoholiga ning riigi maapõuest pumbatud veega.
Sõir ehk laagerdamata kohupiimajuust pärineb Eestimaa tõeliselt erilisest paigast Setomaalt, on tehtud omalaadsel meetodil ja ehib iga seto pidulauda. Aastast 2021 ehib seda ainulaadset toitu kaitstud geograafiline tähis nagu seto naist uhke ja suur hõbesõlg.
Ka Eesti rukkileiva registreerimiseks geograafilise tähisena on algust tehtud 2022. aastal. Kogu maailmas kasvatatavast teraviljast moodustab rukis vaid 1,5%. Eesti rukkileiva eripära on leiva koostises kasutatav Eestis toodetud rukkijahu ja traditsiooniline valmistamismeetod, milleks on juuretise toel taigna kääritamine. Eestlased on tõeliselt uhked oma leiva üle ja see väärib kindlasti kvaliteedimärgist ning oma kohta maailma toidukaardil.
Põnevad näited tähistega Euroopa toitudest ja jookidest
Geograafiline tähis justkui kiidab ja tunnustab maaelu ettevõtjat heade tootmispraktikate, kvaliteetse tooraine kasvatamise ja kultuurilise panuse eest.
Põnevateks näideteks tähise saajatena on toorained nagu Wadden mereäärsetelt aladelt pärinev Vadehvslam lambaliha (KGT), Portugali Graciosa saarel kasvatatud Alho de Garciosa küüslauk (KGT), unikaalsete aroominüanssidega Vanille de l’île de La Réunion vanillikaunad (KGT) ja 700 aastat sama meetodiga toodetud Pirsanska Sol meresool (KPN). Registreeritud on isegi pirnisort, juursigurist aretatud punane salat, herned, riis ja safran.
Samamoodi on pälvinud tähise kohalikust toorainest, traditsiooniliste meetoditega valmistatud tooted nagu tuntud juust Noord-Hollandse Gouda (KPN), Leedu Daujėnų must leib (KGT), Strandzhanski manov med mäemassiivi tammemetsadest saadav tumepruun mesi (KPN), itaallaste pehmejuust Mozzarella di Bufala Campana (KPN) ja Müncheni õlu (KGT). Nimekirjas on meile kõigile tuttavad lemmikud nagu feta juust, Kalamata oliivid, Chianti ja Bordeaux veinid, Iiri viski ja Itaalia vinnutatud toorsink Parma di Prosciutto.
Kümnete sajandite pikkuse tugeva toidukultuuriga itaallased on eriti uhked oma kasvatatud teravilja, köögivilja, marjade, puuviljade ja liha üle. Nad valmistavad toitu armastusega ja peavad seda üheks kunstivormiks – itaallased on nimekirjas hetkel esirinnas 893. geograafilise tähisega registreeritud toote nimetusega.
Itaallasete järel on Prantsusmaa 769 tootega, Hispaania 398 tootega ning seejärel Kreeka ja Portugal. Meie lähinaabrid soomlased on registreerinud 13 toodet (sh viin ja põhjapõdra liha), Leedu 15 toodet ja Läti 5.
Eesti toidukultuuri edendamiseks läbi eriliste toodete
Eestlased viivad üksteisele külakostiks uhkuse ja muheda näoga traditsiooniliselt küpsetatud juuretisega rukkileiba, puhtast piirkonnast Eesti mett ja viimastel aastatel ka rabarberiveini. Laatadelt leiab nii ravimtaime teesegusid, Peipsi sibulaid kui ka eriliselt valmistatud ulukiliha. Villime kodumaistest õunasortidest valmistatud siidrit imekaunitesse pudelitesse ja oleme aretanud Eesti vuti näol meie enda ainukese põllumajandusliku linnutõu.
Eestlased on läbi sajandite söönud pigem tagasihoidlikult, vastavalt võimalustele ja meil puudub meeletu tuhande aasta vanune toidukultuur. Nüüd, pimedal ajal, kaminatule palgel saab mõelda sellele, mis meil juba olemas on. Seejärel olemasolevat edasi arendada ja panna alus tõelisele Eesti toidukultuurile. Mis võiks olla järgmine Eesti omanäoline tähisega tunnustatud jook ja toit?
Loe lähemalt Euroopa Komisjoni ametlik kirjeldust geograafilisetest tähistest. Vaata siit, millistele toodetele on teised riigid märgise saanud ja inspireeru ka Eestit eriliste toitudega esile tõstma.
Koostaja: Manuela Kollom, METK
Toimetajad: Anna Marie Reimann, METK ja Kaie Laaneväli-Vinokurov, METK
