Novembris 2021 avaldati dokument ELi mullastrateegia 2030, mis on tihedalt seotud teiste Euroopa rohelisest kokkuleppest tulenevate ELi poliitikavaldkondadega ja toimib nendega koostoimes.
Mullastrateegia tugineb mitmele rohelise kokkuleppe eesmärgile ja sellele eelnevatele eesmärkidele ning aitab märkimisväärselt kaasa mulla ökosüsteemidega seotud eesmärkide saavutamiseks.
Mullavisioon aastaks 2050 on, et kõik ELi mullaökosüsteemid on heas seisundis ja seega vastupidavad. Lisaks on mulla kaitse, säästev kasutamine ja taastamine muutunud normiks.
Sihipärased ja säästvad mulla majandamise tavad aitaksid kliimaneutraalsuse saavutamisele oluliselt kaasa. Heas seisundis muld tugevdab ELi vastupanuvõimet ja vähendab ELi haavatavust kliimamuutuste suhtes.
Allikas: Mulla strateegia 2030, ELi mullastrateegia ja muude ELi algatuste vahelised seosed
Planeedi suurim ringlussevõtumasin
Võib väita, et muld on planeedi suurim ringlussevõtumasin: mullas toimub vee-, süsiniku- ja toitainete ringe ning see suudab lagundada ja filtreerida saasteaineid.
Üks peotäis heas seisundis mulda võib sisaldada kuni miljard bakterit, üle ühe kilomeetri taime- ja loomaeluks hädavajalikke seeni. Kuid mulla elurikkust, nagu ka maapealseid organisme, ohustavad maakasutuse muutumine, liigkasutamine, reostus, kliimamuutused ja invasiivsed võõrliigid. Selleks suurendatakse jõupingutusi mulla elurikkuse kaardistamiseks, hindamiseks, kaitsmiseks ja taastamiseks. Mulla hea seisundi säilitamine on eriti oluline, sealhulgas metsades, kuna puude ja nende kasvupinnase vahel on tugev sõltuvus, mis toob vastastikust kasu ja kahju.
Rakendades majandatavates ökosüsteemides mulla säästvat majandamist, suurendame mulla elurikkust, viljakust ja vastupidavust, mida on vaja maapiirkondade elujõulisuse tagamiseks. On olemas palju mullakaitsemeetmeid, mis aitavad säilitada vett ja vähendada veevajadust, vältida sooldumist ja suurendada vastupidavust põuale. Seetõttu aitaks konkreetsete säästvate mulla majandamise tavade rakendamine, nt niiskuse säilitamine, varju tekitavate põõsaste ja puude istutamine ning kuivadele kliimatingimustele kohanenud taimede ja põllukultuuride ning variantide kasvatamine, muuta kõrbestumise suundumust ja taastada sellest juba mõjutatud mullad.
Maahõivehierarhia
Mulla moodustumine on nii aeglane protsess, et seda tuleb mõistlikult kasutada. Seega on maakasutuse planeerimisel vaja kohaldada hierarhiat.
Maahõivehierarhia kohaselt tuleks esmalt püüda vältida maahõivet ja mulla katmist nii palju kui võimalik. Kui seda pole võimalik teha, siis eelistada juba hõivatud maad või kaetud mulda. Viimase puudumisel võtta kasutusele halvemas seisus maad ning vältida heas seisus metsa või viljaka põllumaa kasutust. Kõige viimase meetmena tuleks rakendada leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid, et minimeerida ökosüsteemiteenuste kadu ja kahjusid.
Mulla teave
Nii põllumajanduses kui ka metsanduses on maakasutajate abistamisel äärmiselt oluline roll nõustamisteenustel. Põllumajandusmaa puhul tuleb kohalikke meetmeid piisavalt toetada põllumajandusettevõtete nõustamisteenuste ning ÜPP strateegiakavade põllumajandusalaste teadmiste ja innovatsiooni süsteemide (AKIS) kaudu.
Mullaalased teadmised ühendavad laialdast teadlikkust ja eri valdkondade eriteadmisi kommunikatsiooni- ja haridustegevuse kaudu, mis toob mulla inimeste elule lähemale. Selle saavutamiseks peab kõigil sidusrühmadel olema juurdepääs nii mullaalasele üldharidusele kui ka spetsialistidele suunatud koolitusele.
Oluline on teha kättesaadavaks rohkem ja paremaid teadmisi ja andmeid mulla kohta ning neid teadmisi ja andmeid ära kasutada.
Loe rohkem: Mullastrateegia 2030
Vaata ka
- Mullamissioon (pdf)
- Mullapoliitika arengusuunad (ettekanne 9.12.2020)
