Taastav põllumajandus püüab vaadata kogu põllumajandust kui ühte tervikut ja põllumees on seejuures kõige olulisem osa.
Autor: Merili Simmer, Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna nõunik. Avaldatud: ajakiri Tark Talu detsember 2021/ jaanuar 2022
Tark põllumees peaks taimekasvatuses mõistma ja arvesse võtma eelkõige kahte kõige olulisemat protsessi– fotosünteesi ja gaasivahetust. Need protsessid põhinevad tasuta hüvedel – sademetel, päikeseenergial ja süsihappegaasil ning nende oskuslikul kasutamisel, suudab põllumees need mulla kaasabil toiduks muuta.
Tavapärase majandamise korral toimub viljakoristus just siis kui päikeseenergia on tipptasemel – juulis, augustis ning septembris ning põllul ei ole tihtipeale muud kui kõrretüü. Seega palju sellest energiast, mis päikesega maale jõuab, läheb kaotsi, sest põllul ei ole taimikut, mis toimiks kui energiat salvestav päikesepaneel. Selleks tuleks viljeleda näiteks allakülve ja vahekultuure, mis ka suve teisel poolel maa taimedega kaetult hoiavad ja samal ajal mulda toidavad. Lisaks sellele, et suurendada seda aega, millal põld on roheline, tuleb jälgida ka, et taimele oleksid kättesaadavad kõik olulised mikro- ja makroelemendid, mida on vaja, et fotosüntees saaks efektiivselt toimuda. Kui muld on elus ja hästi majandatud, siis saavad taimed enamus makroelementidest mullaelustiku abil ise kätte, aga limiteerivaks võivad muutuda eelkõige mikroelemendid. Kui me suudame fotosünteesi maksimeerida, siis ainuüksi selle arvelt saavad saagid oluliselt kasvada.
Koostöö mullaorganismide ja taimede vahel
Fotosünteesi tulemusel moodustab taim suhkruid ja sellest juba edasi kõiki muid ühendeid. Neid ühendeid kasutab taim nii enda keha ülesehituseks kui ka suunab neid mulda oma juureümbruse keskkonda. Seal elavad mitmed sümbiontsed bakterid ja seened, mis siis vastutasuks suhkrute eest varustavad taime vajalike toitainete ja veega. Mida efektiivsem on fotosüntees, seda rohkem suhkruid taim mulda suunab ja seda rohkem on juurte ümbruses igasugust elu, mis hingab, lagundab ja laguneb. Selle elutegevuse tulemusena vabaneb taimedele omastatavaid toitaineid, moodustub mulda püsivamaid süsinikuühendeid ja huumust, kuid samas eraldub mullast ka rohkem süsihappegaasi, mida saab kasutada fotosünteesi protsessis suhkrute tootmisel.
Mullaproovi vajalikkus
Sarnaselt nagu inimestel on ka taimedel ja loomadel vaja jälgida, millistest elementidest on puudus, milliseid on liiga palju, mistõttu võivad nad takistada teiste mineraalainete omastamist ja millised on elementide omavahelised optimaalsed suhted. Lisaks mullaproovi analüüsi tulemustele, mis näitab, millist ainet on tarvis lisada, on vaja vaadata ka mineraalainete omavahelisi suhteid, et nad ei vähendaks üksteise omastavust taimede poolt. Kui näiteks mullas on vähe magneesiumit, siis muldi kaltsiumirikka lubiväetisega lubjates võime teha hoopis karuteene. Kaltsiumi ja magneesiumi vahekord üha suureneb ja magneesiumi omastamine muutub raskemaks ning võib põhjustada taimes magneesiumi puudust ja vähendada saagikust. Heade majandamisotsuste aluseks on oma mulla ja sellega seotud kasvukeskkonna hea tundmine (mullaliik, pH, lõimis, vee režiim, kliima jms).
Pika aja möödudes liigub loodus ise oma tasakaalupunkti poole. Kuid kui me tunneme hästi looduses toimivaid protsesse, saame neid suunata ja oluliselt kiirendada. Seega võime näiteks ülal kirjeldatud olukorras, kus mullas on kaltsiumiliig, mis takistab magneesiumi omastamist, kasutada hoopis lehekaudset magneesiumiga väetamist. Sellisel viisil siseneb magneesium täpselt sinna, kus teda kõige rohkem vajatakse, lehtedes asuvasse fotosünteesiaparaati.
Mullatervise printsiibid
Taastavas põllumajanduses on kesksel kohal muld, mida püütakse võimalikult heaperemehelikult kasutada. Mulda nähakse kui elusorganismi, mille olulised osad on nii maapealsed taimed ja mullaorganismid maa all kui ka mullastruktuur, mis moodustub nende kaasabil ja mille vahel saavad liikuda nii õhk kui ka vesi. Selleks, et muld niimoodi toimima panna, et ta taimede eest hoolitseks, paremini vett hoiaks ja hea õhulise struktuuri moodustaks, pakub taastav põllumajandus välja viis mullatervise printsiipi.
Häiringute piiramine. Igasugune mulla häirimine, liigne liigutamine ja ka sünteetiliste ainete kasutamine peaks olema viidud miinimumini. Looduse toimimises inimese sekkumiseta selliseid tegevusi naljalt ei kohta.
Mulla hoidmine taimkattega kaetult. Muld peaks enamiku ajast olema taimedega kaetud. Muidu paneb loodus sinna ise taimed kasvama ja need meile tavaliselt ei meeldi, neid me nimetame umbrohtudeks.
Elavad juured. Taimed toidavad mullaelustikku oma suhkrurikaste süsinikuühenditega. Nad võivad ära anda kuni 40% oma fotosünteesiproduktidest. Mullaelustik seevastu tugevdab taimede kaitsevõimet patogeenide ja haiguste vastu ning tagab neile vajalikud toitained, mis jääksid muidu taimele kättesaamatuks.
Mitmekesisus. Segatootmine ja -viljelus, taimekasvatuse ja loomakasvatuse mitmekesistamine ning looduslike alade süsteemi kaasamine toetab põllumajandustootmiseks vajalikke looduslikke protsesse.
Loomad. Kus iganes võimalik, võiksid põllumajandusloomad ja nende väljaheited olla osa põlluharimissüsteemist. Kui me eraldame nad kuhugi suletud ruumi, tekib kohe hulk probleeme, mida saab vältida viies loomad sinna, kuhu loodus nad pani – välja rohtu sööma.
Taastav põllumajandus püüab vaadata kogu põllumajandust kui ühte tervikut ja põllumees on seejuures kõige olulisem osa. Kui põllupidajal on meelerahu, tervist ja rõõmu oma tegemistest, siis on ka rohkem innustust uurida, kuidas panna oma toidutootmise süsteem toimima nii, et sellest tõuseks suurim kasu talle endale, tema tervisele, mullale, keskkonnale ja ka nendele, kes tema toodetud toitu tarbivad.
Hiljuti toimus Maaeluministeeriumi eestvedamisel taastava põllumajanduse konverents, millele laekus kuulajatelt palju positiivset tagasisidet.
Esinejate ettekanded ja järelvaatamise lingi leiad Maaeluministeeriumi kodulehelt: https://www.agri.ee/et/konverents-taastavast-pollumajandusest-17-novembril-2021
