Ettevõtte külastus
Mahepõllumajanduse Koostöökogu korraldab 8. detsembril k 9:30 - 12:00 infopäeva ettevõtte külastusega [...]
Mahepõllumajanduse Koostöökogu korraldab 8. detsembril k 9:30 - 12:00 infopäeva ettevõtte külastusega [...]
Hiljutise rahvusvahelise teadusuuringu järeldus – mahetaimekasvatuse keskkonnajalajälg on enamasti väiksem kui tavatootmisel.
Mahepõllumajanduse Koostöökogu korraldab 16. novembril k 11:00-16:00 välislektoriga mahetaimekasvatuse infopäeva Altmõisa [...]
Karjatades ja nuumates rohumaaveiseid, on lihaveisekasvatajate peamine huvi leida oma maadele sobivad karjamaasegud, mis oleksid pikaajaliselt püsivad, kuid samas saagikad.
Kas Eestis oleks võimalik laiendada proteiinkultuuride valikut mahetootmises kasvatamiseks? Talivikk, talihernes, taliuba, suvilupiin või sojauba? Katse järgi on suurima potentsiaaliga meie tingimustes talvikk, stabiilset saaki ei saavutatud katsetes ühegi kultuuriga.
Mahepõllumajanduses kasutatavad vähem töödeldud looduslikud väetised on palju väiksema jalajäljega võrreldes sünteetiliste mineraalväetistega.
Üldjuhul ei mõjuta varroalest mesilaspere tootlikkust märgatavalt kuni hetkeni, mil mesinik märkab esimesi lesta kahjustuse sümptomeid. Kuid siis on on varroos juba hilises staadiumis.
Eesti on mahemaa osakaalu poolest Euroopa Liidu riikide seas jätkuvalt esirinnas. Mahemaa pind kasvas võrreldes eelmise aastaga mõne tuhande hektari võrra ning ka 2022. aastal oli 23% meie põllumajandusmaast mahe. Samuti peeti rohkem kui pooli Eesti lihaveiseid ja lambaid mahedana.
Paljuliigiliste haljasväetiskultuuride kasutamist köögiviljade külvikorras aitab kaasa kasvatusriskide vähendamisele ja suurendab porgandi kaubanduslikku saaki.
Vihmausside arvu ja mitmekesisust peetakse mulla viljakuse oluliseks kriteeriumiks, sest vihmaussid aitavad mitmel viisil kaasa terve ja bioloogiliselt aktiivse mulla kujunemisele