Meil on vaid üks koduplaneet, millel elab üle 8 miljardi inimese. Me kõik vajame peavarju, toitu ja igapäeva eluks vajalikke tarbeesemeid, mistõttu on kõike seda vaja juurde toota. Aga kas ikka on? Maailma ressursside ammendumine ja jäätmete kuhjumine on tänapäeva ühiskonna jaoks murettekitavad teemad. Erinevate loodusvarade kiire kahanemine ja maakera üldise kandevõime ületamine on toonud esile säästva arengu küsimused ühiskonna tasandil.
Sellega seoses on toiduraiskamise vähendamine saanud tõsiseks väljakutseks. Paradoksaalselt visatakse suur osa toidust minema, samal ajal kui ülemaailmselt kogeb 10% populatsioonist toidupuudust. See tähendab, et arengumaades on üks inimene kümnest näljas ja heaoluriikides visatakse ebaeetiliselt ära täiesti kõlbulikku toitu. Loomulikult on iga riigi isiklik vastutus oma rahva eest hoolitseda ja eestlane ei pea aafriklaste elutingimuste tõttu vähem tarbima, kuid planeedi eest peame hoolitsema kõik koos. Ringmajandus ja vältimatu rohepööre motiveerivad iga ettevõtjat ja tavainimest oma tarbimist korrigeerima ja jäätmeid vähendama. Üle kümne aasta tagasi sai alguse toidujagamise liikumine, mis utsitab kogukondi targalt tarbima.
Toiduraiskamist kui probleemi tuleks vaadelda laiemalt
✓ Juba pikemat aega lõpetab globaalses mastaabis enam kui kolmandik toidust prügimäel. Selle hulgas on toidutööstuse, poodide, restoranide ja kodumajapidamiste jäätmete panus.
✓ Koos toiduga visatakse ära ja raisatakse ka energiat, aega ja ressursse, mis on kulunud toidu viljelemiseks, korjamiseks, töötlemiseks, pakendamiseks, transpordiks ja hoiustamiseks.
✓ Toiduraiskamine toimub igas väärtusahela lülis: kasvatamisel, saagikoristusel, töötlemisel, müümisel ja lõpptarbija kodus.
Toiduraiskamise trendid meil ja lähinaabritel
✓ Eestis tekib aastas ligikaudu 167 000 tonni toidujäätmeid, millest pool on toidukadu ehk veel tarbimiseks kõlbulik toit. Üllatuslikult läheb kõige rohkem toitu raisku kodumajapidamistes ja kõige vähem toidutööstuses.
✓ Saksamaal visatakse ära 11 miljonit tonni toidujäätmeid aastas.
✓ Lätlased toodavad 300 000 tonni toidujäätmeid, soomlased aga 450 000 tonni.
✓ Ühendkuningriikides on eramajapidamise prügis 70% söödavad toidujäätmed ehk kodudes visatakse ühes aastas ära 4,5 miljonit tonni tarbimiskõlblikku toitu.
✓ EU FUSIONS aruandest selgub, et 50% Euroopa riikide söödavatest ja söömiskõlbmatutest toidujäätmetest tulevad inimeste endi kodudest – kokku 47 miljonit tonni.
Euroopa riikidest on kõige suuremad toiduraiskajad küproslased, Horvaatias ja Sloveenias tarbitakse toitu märksa targemalt
Eurostati statistika tugineb 27 Euroopa riigi andmetele, mille hinnangul tekkis 2020. aaastal ühe elaniku kohta keskmiselt 130 kilogrammi toidujäätmeid.
Kõige enam toidujäätmeid tekkis Küprosel – lausa 400 kg. Samas paistavad silma ka Belgia ja Taani oma kõrgete näitajatega, vastavalt 250 kg ja 225 kg inimese kohta. Seevastu Horvaatias ja Sloveenias oli palju väiksem jäätmekogus, vastavalt 71 kg ja 68 kg.
Eestlased raiskasid kolm aastat tagasi 125 kg toitu inimese kohta, selle aasta andmeid veel ei ole. Toiduraiskamisest on räägitud meedias juba mitu aastat. Põnev oleks vaadelda juba järgmiseid ajakohaseid andmeid, kas inimeste teavitustöö on juba meil vilja kandnud.
Toidukadude vähendamisele saab kaasa aidata igaüks
Mõistlik on läheneda probleemile igal võimalikul tasandil erinevate ringmajanduse praktikate, regulatsioonide ja rohepöörde taktikatega. Panustada saavad tööstused, poed, toitlustusettevõtted, haridusasutused, haiglad ja tarbijad – tegelikult kõik, kes on seotud toidu tootmise, turustamise ja tarbimisega.
Kuna kodumajapidamised on lõppkokkuvõttes kõige suuremad raiskajad, siis üksikindiviidi panus on uskumatult tähtis! Üheks märksõnaks on tark tarbimine. Inimesi kutsutakse üles oma toiduraiskamist hindama ja vähendama läbi kogukondliku toidu päästmise ning jagamise.
Foodsharing ehk toidujagamise kogukondlik liikumine
Ülemaailmsest toiduraiskamise trendist inspireerituna sai Saksamaal alguse toidujagamise liikumine 2012. aastal ja jõudis Eestisse 7 aastat hiljem. Mõisted toidu päästmine (eng. „foodsaving“) ja jagamine (eng. „foodsharing“) tähistavad sarnaseid praktikaid üle maailma. See kuulub ringmajanduse visiooni alla – tark tarbimine ja keskkonnakoormuse vähendamine.
Antud liikumise pikaajaliseks eesmärgiks on vähendada toidu ja muude ressursside äraviskamise ja raiskamise harjumusi. Läbi selle propageeritakse vastutustundlikku tarbimist – ühiselt, säästvalt ja tänuväärselt – ning säästva toidusüsteemi kujunemist. Oma tegevustega tahetakse tõsta ühiskonna teadlikkust sellest, et suurem osa äravisatavast toidust on veel täiesti söödav. Foodsharing liikumise suureks unistuseks on toidu raiskamise täielik likvideerimine.
Üheks tarbija tasemel teadlikkuse tõstmise meetodiks on saanud toidujagamise liikumine. Eestis on vabatahtlikkuse alusel toimivad toidujagamisekapid Tartus, Elavas ja Viljandis. Koostööd tehakse Toidupanga ja COOP kaupluseketiga, erinevate kohvikute ja lähipiirkonna tootjatega.
Foodsharing Eesti peamised eesmärgid ja tegevused:
✓ Toidujagamise kaudu saavad eraisikud, kauplejad ja tootjad pakkuda või koguda toitu, mis muidu ära visatakse.
✓ Toidujagamine päästab ja jagab söömiskõlbulikku üle jäänud toitu, võideldes toidu raiskamise vastu.
✓ Toidujagamine annab päästetud toidule võimaluse leida tee soovija juurde selle asemel, et toit rändaks prügikasti.
✓ Toidujagamine soovib vähendada raisku mineva toidu hulka ning avardada kaaskodanike maailmavaadet.
Foodsharing Eesti vabatahtlikud ei ole ainsad, kes eestlaste toidukasutuse harjumusi muutuma inspireerivad. Tallinnas on ettevõte Fudloop paigutanud toidujagamiskapid kolme kohta ja nemadki juhinduvad samadest väärtustest.
Toidujagamiskapi põhimõtted
Toidujagamiskapi vastutustundlikuks kasutamiseks ja käitlemiseks valmis infomaterjal: toidujagamiskapi viis võtit Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt.
Toidujagamine on mõeldud kõikidele inimestele. See kutsub üles ostma ja tarbima toitu vastutustundlikult ning jagama söömiskõlbulikku oma kogukonna liikmetega.
Põhimõtted:
✓ Vaata säilimisaega
✓ Säilimisaega ei märgita koorimata ja tükeldamata puu- ja köögiviljadele
✓ Toitu tuleb hoida sobival temperatuuril
✓ Toidujagamiskapp olgu puhas
✓ Kui kahtled, ära võta!
Tegelikkuses on toidujagamisel veel üks kogukonda liitev ja üksteist hoidev mõju – meie seas on inimesi, kellel on väga keeruline viimaste aastate hinnatõusuga hakkama saada ning üllatused toidukapis teevad mõnegi kõhu rõõmsaks.
Tulevikuvaade – kuhu maani ulatub toiduraiskamise vähendamise mõju?
Toiduraiskamise vähendamise mõju on kordades suurem kui ainult järjest kasvavale elanikkonnale eluks vajaliku toidu tagamine. Toidujagamine laieneb kogukondade tasandilt ka piirkondadesse, kus inimeste varustamine toiduga on siiamaani keeruline. Lisaks aitab see vähendada põllumajanduse negatiivseid keskkonnamõjusid, kaitseb ökosüsteeme ja bioloogilist mitmekesisust.
Toiduraiskamise vähendamine toob ettevõtetele kaasa märgatavaid majanduslikke eeliseid, langetades nii toidutootmise kui ka jäätmekäitluse kulusid. Mida vähem tekib jäätmeid, seda madalam on prügijaamades tekkiv metaangaasi kogus ja seeläbi kahaneb inimtegevuse mõju planeedi kliimamuutustele. Sellel on pikaajaline mõju planeedi kaitsele, inspireerides inimesi välja töötama säästvamaid lahendusi ressursside kasutamiseks. Nii on võimalik säilitada elamiseks head looduskeskkonda tulevastele põlvkondadele.
Tihtilugu arvatakse, et üksikindiviidi tarbimisharjumuste muutmine ei oma suures mastaabis erilist mõju. Loomulikult, kui seda teeb ainult üks inimene. Kuid meid on Eestis 1,3 miljonit ja see omab juba väga suurt mõju.
Vaata videot toiduraiskamise jalajäljest ja kuula viimast seminari Tartu Foodsharingu eestvedajate tegemistest.
Koostajad: Manuela Kollom, METK ja Anna Marie Reimann, METK
