Tuleviku toidutootmine: taastav põllumajandus

Taastav põllumajandus on termin, mis leiab aina sagedamini kõlapinda põllumajandustootjate, keskkonnateadlaste ja ametnike seas, olles samas üha enam kõnetav ka laiemale avalikkusele. See mõiste, mis viimastel aastatel on murdnud end peavoolu meediasse ja innustanud mitmete harivate raamatute ning taskuhäälingute loomist, toob esile uudse lähenemisviisi põllumajandusele, keskendudes jätkusuutlikkusele ja loodusressursside taastamisele.

Põllumajandustootjad, huvitatud taastava põllumajanduse olemusest ja praktilistest rakendusvõimalustest, pöörduvad üha enam spetsialistide poole, et süveneda sellesse kontseptsiooni. Väljaanne „Tark talu“ võttis ühendust valdkonna asjatundjatega ning palus taastava põllumajanduse entusiasti ning praktiseerivat noortalunikku Karl Lindamit, et ta aitaks meil mõista seda järjest olulisemaks muutuvat valdkonda.

Küsimusi esitas Kerli Ats ja vastas Aru Põllumajanduse OÜ juhatuse liige ja taastava põllumajanduse entusiast ja eestvedaja Karl Lindam

Mis on taastav põllumajandus ja kuidas see erineb tavapärasest põllumajandusest?

Taastava põllumajanduse mõistel ei ole ühest definitsiooni. Suures plaanis on tegemist loodust hoidva integreeritud põllupidamise viisiga, kus mulla häiringuid ning keemiliste sisendite koguseid vähendades ja orgaanilisi sisendeid suurendades saavutatakse suurem hektari kasumlikkus nii rahalises kui ka ökoloogilises mõttes.

Millised on taastava põllumajanduse peamised eelised?

Taastava põllumajanduse peamine eelis seisneb loodusega koostöö tegemises, mis võimaldab looduslikel protsessidel põllumehe kasuks töötada. Kui mulla bioloogiline osakaal suureneb, on taimedel võimalik mullast rohkem toitaineid ammutada, pakkudes põllumehele majanduslikku eelist, kuna see vähendab väetise vajadust.

Lisaks, mulla bioloogia osakaalu suurendamine ja selle pidev rohelisena hoidmine tõstab järk-järgult mulla süsiniku sisaldust, sidudes õhust CO2. See suurem süsinikusisaldus parandab mulla mikrobioloogilist elurikkust ja taimede ehitusmaterjali kättesaadavust ning suurendab mulla veehoiuvõimet. CO2 sidumine süsinikuna mulda aitab oluliselt kaasa ka kliimasoojenemise vastu võitlemisele.

Kuidas saab taastav põllumajandus aidata mulda parandada ja säilitada?

Taastava põllumajanduse põhimõtete järgimisel suurendame mulla süsinikusisaldust, loome soodsad tingimused mikrobioloogia arenguks ja tõstame mulla veehoiuvõimet. Suurem süsinikusisaldus toob kaasa parema veehoiuvõime, samuti paraneb toitainete kättesaadavus ja omastamine taimede poolt. Orgaanilised toitained on taimedele märkimisväärselt kättesaadavamad kui mineraalsed, mille enamus vorme nõuab mulla mikrobioloogialt eriliste protsesside läbiviimist ja sellega kaasnevat energiakulu. Mulla hoidmisega vähendame ka erosiooni ja toitainete leostumist.

Millised on taastava põllumajanduse peamised tehnikad ja meetodid?

Taastaval põllumajandusel on viis põhiprintsiipi, mis kõik keskenduvad mulla bioloogilise aktiivsuse suurendamisele ja häiringute minimeerimisele:

1. Häiringute vähendamine – See hõlmab nii füüsilise mullaharimise kui ka keemiliste sisendite vähendamist. Need tegevused segavad sümbiootiliste suhete teket, rikuvad mulla struktuuri ja vähendavad süsinikusisaldust.
2. Mulla katmine taimkattega –  Taimed püüavad õhust CO2, seega mida kauem on mulla pind taimkattega kaetud, seda suurem on süsiniku sidumine. Taimed toodavad süsinikust suhkruid, millest suur osa suunatakse juureotstest mulda, toites seal mikrobioloogiat, mis omakorda tagab taimedele vajalikud toitained. Mõned taimed suudavad lämmastikku siduda otse õhust.
3. Elavad juured – Juured aitavad luua ja säilitada mulla struktuuri, mis on oluline vee ja hapniku hoidmiseks ning uute juurte ja näiteks vihmausside liikumisteede jaoks. Elusad juured toidavad pidevalt mulla mikrobioloogiat.
4. Mitmekesisus –  Loodus on oma olemuselt mitmekesine ja toimib kõige paremini sümbioosis. See mitmekesisus aitab kaasa ökosüsteemi tasakaalule ja vastupidavusele.
5. Loomad põllul – Karjatamine on taimekasvatusele väga kasulik. Loomade väljaheited tõstavad mulla viljakust ning karjatamise kaudu on võimalik umbrohtusid kontrollida, piirata taimekasvu ja aktiviseerida mulla mikrobioloogilist aktiivsust. Samuti aitab see vähendada loomakasvatuse ökoloogilist jalajälge, kuna väljaheiteid ei koguta ühte anumasse, kus need anaeroobses keskkonnas kahjulikke gaase tekitaksid.

Kas ja kuidas saab taastav põllumajandus aidata kliimamuutustega võidelda?

Taimede kaudu mulda seotud süsinik on pärit otse õhust. Seetõttu on taimekasvatus unikaalne looduslik protsess, mis aitab vähendada atmosfäärist CO2 hulka.

Kuidas mõjutab taastav põllumajandus põllumajandustootmise kulusid ja tulusid?

Taastava põllumajanduse praktikate rakendamine toob põllumehele pikas perspektiivis olulisi majanduslikke eeliseid:

• Sisendikulude vähenemine: Mikrobioloogia enda kasuks tööle panemine vähendab vajadust väliste sisendite järele, vähendades seeläbi kulusid.
• Põuakindluse suurenemine: Mulla süsinikusisalduse tõstmine aitab mullas rohkem vett säilitada, parandades põuakindlust.
• Drenaaži parandamine ja erosiooni vähendamine: Taastav põllumajandus aitab parandada mulla veejuhtivust ja vähendada erosiooni.
• Hektaritulukuse suurendamine taime- ja loomakasvatuse integreerimisel: Taime- ja loomakasvatuse ühendamine suurendab üldist hektaritulukust.
• Segakultuuride kasvatamisest tulenev riskide hajutamine: Kui üks kultuur alt veab, tagab segakultuuride kasvatamine stabiilsuse riskide hajutamise kaudu.
• Umbrohusurve vähenemine: Umbrohud on mulla seisundi indikaatorid. Loodusliku tasakaalu parandamine ja eriti seente osakaalu suurendamine mullas parandab mulla tervist, vähendades vajadust „umbrohtude“ sekkumise järele. 

Millised on väljakutsed ja raskused taastava põllumajanduse rakendamisel?

Minu arvates seisneb suurim väljakutse taastava põllumajanduse puhul uskumuste muutmises. Selle kontseptsiooni kasutegurite mõistmiseks on vaja avada end uutele ideedele ja vaadata asju laiemas plaanis. Näiteks tuleb aru saada, et taimed kasutavad toitainete kättesaamiseks mulla mikrobioloogiat, edastades juurte kaudu keemilisi signaale, või et seente ja bakterite suhe mullas on kriitilise tähtsusega, ideaalis peaks see olema 1:1 (praegu on Eesti teraviljapõldudel see suhe umbes 0.1:1). Samuti tuleb mõista, et pidev keemiliste väetiste kasutamine muudab taimed sõltuvaks, vähendades nende suutlikkust kasutada mükoriisaseeni, mis aitaksid põuaolukorras vett kätte saada. Mineraalväetised, mis on oma olemuselt soolad, võivad taimi hoopis kuivatada.

Lisaks on oluline mõista, et fungitsiidid ei ole ainus lahendus taimehaigustele. Taimede haigustundlikkus on tihti seotud toitainete puudusega, mis muudab nad nõrgaks. Leheväetiste õigeaegne kasutamine võib anda paremaid tulemusi. Samuti on võimalik saavutada kõrge saagikus, näiteks 10 tonni nisu hektari kohta, kasutades vähem kui 100 kg lämmastikku hektari kohta, kui valida õige lämmastikuvorm ja töötada mullaga nii, et see hakkab enda kasuks tööle.

Loodusega koos töötamine nõuab suuremat pühendumist ja esialgu võib see nõuda rohkem vaeva kui looduse vastu võitlemine. Kuid pikaajaline tasu on märkimisväärne.

Investeeringud on samuti olulised. Taastava põllumajandusele üleminekul on vajalikud lisainvesteeringud, mis võivad esialgu tunduda suuremad kui planeeritud. Kuigi need investeeringud tasuvad end ära sisendite kulu vähenemise kaudu, võivad need esialgu olla suureks vaimseks ja majanduslikuks koormaks.

Kuidas saab taastavat põllumajandust rakendada taimekasvatuse valdkonnas?

Taimekasvatuse alustamisel on esmatähtis keskenduda mulla struktuurile ja toitainete tasakaalule. On oluline määrata mulla omadused ja sisaldused, valida sobivad kultuurid ja külvikord ning vajadusel viia muld toitainetega tasakaalu. Mulla pidev kaetus kasvavate taimedega on samuti oluline, samuti nagu multšikiht, mis aitab säilitada niiskust.

Otsekülv on oluline, kuna see aitab vähendada mulla struktuuri kahjustamist ja säilitab juba olemasolevad sümbiootilised suhted mullas.

Millised on taastava põllumajanduse põhimõtted ja meetodid loomakasvatuses?

Taastavas põllumajanduses on taime- ja loomakasvatus tihedalt seotud ning need kaks valdkonda toetavad teineteist. Loomade karjatamisel on oluline roll, ent on väga tähtis hoolikalt jälgida karjatamise ajastust ja roteerimist. See tagab, et karjatatavad taimed saavad maksimaalse kasu – loomad mitte ainult ei toeta taimekasvatust, vaid annavad ka majanduslikku tulu.

Millised on taastava põllumajanduse mõjud saagikusele ja kvaliteedile?

Taastava põllumajanduse peamised eesmärgid on jätkusuutlikkus ja põllumeeste sõltuvuse vähendamine välistest sisenditest, mistõttu keemiliste sisendite kasutamise vähendamine võib küll osaliselt saagikust mõjutada, kuid samas suurendab see hektari tulukust. Bioloogilisele toitumisele ülemineku tulemusel omastavad taimed rohkem vajalikke toitaineid, mis omakorda parandab toodangu kvaliteeti, suurendades mitte ainult kalorisisaldust, vaid ka teiste toitainete hulka.

Kust leida rohkem informatsiooni taastava põllumajanduse kohta?

On mitmeid viise, kuidas taastava põllumajanduse kohta rohkem teada saada. Üheks võimaluseks on lugeda Gabe Browni raamatut “Porist Mullaks“. Samuti võib otsida märksõna “taastav põllumajandus” või inglise keelset vastet “regenerative agriculture” Google’is või YouTube’is, et tutvuda põhiprintsiipidega. Vajadusel võib kasutada Google Translate’i abimaterjalide tõlkimiseks, mis on kiire ja efektiivne viis teabe kogumiseks.

Teine võimalus on osaleda Northern Roots MTÜ korraldatud kahel päeval toimuval taastava põllumajanduse foorumil 24.-25. jaanuaril 2024 Kultuurikatlas (www.northernroots.eu). Seal jagavad oma kogemusi ja teadmisi maailma tipp-praktikud ning eksperdid nii Eestist kui ka mujalt maailmast. Foorumil käsitletakse taastava põllumajanduse põhiprintsiipe ning lisateemasid, nagu keskkond, vesi ja ringmajandus. Üritus toimub koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Kliimaministeeriumiga, mis rõhutab rohepöörde tähtsust, EL-i reeglite olulisust ja vajadust panustada kliima kaitsemisse, milles taastaval põllumajandusel on juhtiv roll.Foorumit toetavad enamik Eesti suurimatest põllumajandustootjatest ning põllumajandustehnika ja seemnemüüjatest, kes mõistavad, et ühistegevus ja koostöö on edukuse võti.

Kuulamissoovitus:

• Mullaviljekuse tähtsus: intervjuu Neal Kinsleyga (Liivimaa Lihaveise innovatsiooniljaster, eestikeelse tõlkega)
• Ökoskoop: Taastav põllumajandus 11.12.2023