Eesti toidu tarneahel ja selle varustuskindlus
Toidu teekond lauale ei ole sirgjooneline, pigem meenutab selle tarneahel [...]
Toidu teekond lauale ei ole sirgjooneline, pigem meenutab selle tarneahel [...]
Terje Tähtjärv, Eesti Taimekasvatuse Instituudi sordiaretuse teadur, tuli appi selgitama, mida peab algaja kartulikasvataja teadma, millega magusate mugulate saamisel arvestama.
„The Global bean project“ koondab võrgustikku kodanikuühiskonna, ettevõtted, teadus -ja haridusasutused ning avalik-õiguslikud institutsioonid, et edendada ja laiendada kaunviljade kasutamist ja kasvatamist erinevates valdkondades.
Kutse EIP-AGRI seminarile „Üleminek mahepõllumajandusele: uuenduslikud lähenemisviisid ja väljakutsed“. Üritus kestab poolteist päeva ja toimub Itaalias Firenzes 22. ja 23. juunil 2022, osalemine kutsetega.
Tänavu saab mahetootmisega alustamiseks tunnustamise taotlusi esitada Põllumajandus- ja Toiduametile [...]
Üleväetatud või võssakasvanud rohumaad ei saa taastada pelgalt õigete liikide seemneid külvates. Oluline on arvestada, kuidas suudavad erinevates tingimustes kasvanud taimed rohumaa mullas elavate organismidega terviku moodustada. Tartu Ülikooli taimeökoloogia kaasprofessor Marina Semtšenko hakkab teemat uurima äsja pälvitud ERC grandi toel.
Intensiivset veisekasvatust iseloomustab sageli suur haiguste esinemise risk. Siinsele piimakarjakasvatusele on omane veel karjade jätkuv suurenemine. Viimane tähendab, et nii lehmade kui vasikate visuaalne jälgimine muutub üha keerulisemaks, tuues kaasa haiguste diagnoosimise tavapäraselt hiljem.
Viime 31. märtsil ja 18. aprillil läbi infopäevad teemal Välistööjõu [...]
Täna, 22. märtsil on rahvusvaheline veepäev, mida ÜRO eestvedamisel tähistatakse alates 1993. aastast. Sel aastal keskendub veepäev põhjaveele. Eestis põhjavett jätkub ning selle keemiline ja koguseline seisund on enamikes põhjaveekogumites hea.
Sigade häälitsusi analüüsiva krati abil oleks võimalik jälgida loomade heaolu farmis automaatselt.