Allikas: Novaator
20.01.2023
Kagu-Eesti ringbiomajanduse arenguvõimalusi uurinud Eesti Maaülikooli teadlased leidsid, et praegu läheb raisku hulk biolagunevaid jäätmeid, mida saaks kasutada biogaasi tootmiseks.
Rando Värnik uuris kolleegidega Võru-, Valga- ja Põlva maakonna näitel, kui palju tekib seal tegutsevate põllumajandus-, toiduainete- ja joogitootmise sektoris tootmise kõrvalsaadusi ja biolagunevaid jäätmeid. Samuti vaatasid nad, mida kõrvalsaadustega praegu tehakse ja andsid soovitusi nimetatud valdkondades tekkivate biolagunevate jäätmete ringbiomajanduslikuks väärindamiseks.
Tulemustest selgus, et Kagu-Eestis tekib kõrvalsaadusena kõige enam piimatootmisest ning sea- ja linnukasvatusest pärinevat vedelsõnnikut. Eeskätt leiab see praegu rakendust põldude väetamisel. Samas võimaldaks autorite arvutuste kohaselt aastaringne pidev ja ühtlane vedelsõnnikuvoog rajada Põlvamaale 5,2, Valgamaale 2,9 ja Võrumaale 1,1 biogaasi tootmise kääritit mahuga 4000 m3.
Taimekasvatuses tekib kõrvalsaadusena kõige rohkem põhku, mis jäetakse samuti enamasti põllule väetiseks.
Toiduainete ja joogitootmises tekib biolagunevate jäätmetena praak- ja realiseerimisaja ületanud tooteid ning sõltuvalt tootmise valdkonnast muid kõrvalsaadusi ja jäätmeid. Arvutuste kohaselt saaks väärindada ka märkimisväärsel hulgal vadakut, reoveesetet, puu- ja köögiviljade koori ning marjakesti. Praegu antakse tekkivad kõrvalsaadused ja jäätmed antakse peamiselt jäätmekäitlejale.
Samas tuli välja, et Kagu-Eesti põllumajandustootjate, toiduainete ja joogitootjate huvi ettevõttes tekkivate kõrvalsaaduste ja biolagunevate jäätmete väärindamise vastu on kõrge. Küsitletud ettevõtjatest olid 55 protsenti huvitatud nimetatud saaduste väärindamisalasest koostööst teiste ettevõtetega.
Seda kinnitasid ka uuringule eelnenud ning uuringu järgselt Võrumaa Arenduskeskuse eestvedamisel Võrus toimunud seminarid. Kohalike ettevõtjate, omavalitsuste ja teiste huviliste osavõtt oli Värniku ja ta kolleegide sõnul arvukas.
Enim tunnevad põllumajandustootjad puudust püsirohumaade niite väärindamise võimalustest ning nende kõrvalsaaduste ja biolagunevate jäätmete kohapealsest väärindamisest, mis seni antakse üle jäätmekäitlejale.
Kohalikud ettevõtjad kavandavad praegu kaht biogaasijaama Põlvamaale ja pikemas vaates Valgamaale. Teadlaste arvutuste kohaselt oleks mõtet rajada üks biogaasijaam lisaks Põhja-Võrumaale.
Värnik lähtus kolleegidega töö koostamisel riiklikest andmebaasidest. Täiendavalt korraldasid nad sihtrühma hulgas telefoniküsitluse, fookusrühma arutelu ja tegid veel paar personaalintervjuud.
Uuringuga saab tutvuda EMÜ kodulehel.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
