Väärtuslike püsirohumaade säilitamiseks saab alates 2025. aastast hakata taotlema toetust. Väärtuslikud püsirohumaad suurendavad elurikkust ja pakuvad mitmesuguseid ökosüsteemi teenuseid.
Milline püsirohumaa on väärtuslik?
Püsirohumaa on põllumajanduslik maa, kus heintaimede segu on kasvanud vähemalt 5 eelnevat aastat järjest, sealjuures püsirohumaa uuendamine (kündmine, rohumaasegu külvamine, väetamine) ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist, kuid vähendab oluliselt rohumaa väärtust ja elurikkust. Püsirohumaadele, mida pole aga pikaajaliselt mõjutatud kündmise, väetamise ja rohumaasegu külvamisega ning mida on pidevalt hooldatud, on võimalus kujuneda taas looduslikul elustikul.
Väärtuslikud püsirohumaad (VPR) on sellised püsirohumaad, mida iseloomustab mitmekesine ja liigirikas looduslik taimekooslus. Tegu võib olla nii ajaloolise pärandniidu, kunagise põllu või millalgi kultuurtaimedega külvatud rohumaaga, kuhu on ajapikku taas kujunenud looduslik ja liigirikas taimestik.
Sellised rohumaad on põllumajandusmaastikes väga väärtuslikud. Nad toimivad rohekoridoridena, pakuvad talvitumis-, pesitsemis- ja toitumispaika paljudele liikidele, hoiavad muldade elurikkust ning aitavad põllumajandusmaastikes hoida põllukahjurite looduslikke vaenlasi. Ka seovad püsirohumaad süsinikku, toetades nii mullaviljakust ja leevendades kliimamuutusi.
Väärtuslike püsirohumaade kindlaks tegemise eesmärgiks on säilitada Eesti põllumajandusmaastikes olevad liigirikkamad ja potentsiaalselt pärandniiduks taastuvad püsirohumaad, mis aitab kaasa kogu Eestit hõlmava pool-looduslike koosluste võrgustiku säilimisele ning leevendab ka intensiivselt majandatavate põllumajanduspiirkondade elurikkuse kadu ning negatiivseid keskkonnamõjusid.
Rohumaa on tõenäoliselt elurikkam ja väärtuslikum, kui ala pole pikaajaliselt (~10a) mõjutatud kündmise, väetamise ja rohumaasegu külvamisega.
Väärtusliku püsirohumaa taimestik on mitmekesine – alal kasvab erineva õie värvi ja kujuga taimeliike, mis omakorda meelitab ligi putukad, kahepaiksed, linnud jne. Ala õiterohkust on hea hinnata kesksuvel, mil on paljude taimede õitsemise kõrghetk.
Ala elurikkus sõltub ka ümbritsevast maastikust – kui ümbruses leidub liigirikkaid niidulaike või servaalasid, siis on püsirohumaa taastumispotentsiaal kõrgem. Samas kui rohumaa paikneb intensiivselt majandatavas põllumajandusmaastikus, kus ümbruses niiduliike väga säilinud pole, on vähegi liigirikkam püsirohumaa siiski väärtuslikuks elurikkuse tuumikalaks.
Eriti oluline on säilitada või tagasi rajada turvasmuldadel paiknevaid rohumaid, et vähendada kasvuhoonegaaside lendumist ja selle mõju kliimamuutustele. Samuti tuleks eelisjärjekorras säilitada nitraaditundlikel ja Natura aladel paiknevaid püsirohumaid!
Kuidas hooldada väärtuslikku püsirohumaad?
Väärtuslikku püsirohumaad ei tohi üles künda, väetada või rohumaasegu külvata. Soovituslik on hooldada peamiselt karjatamise või niitmise teel ja niide tuleks kindlasti kokku koguda.
Regulaarne heina koristamata jätmine tõstab rohumaa viljakust ning kogunev kulukiht pärsib taimede idanemist. Samal ajal niitmine rohkem kui kaks korda aastas vähendab samuti taimekoosluse liigirikkust oluliselt, kuna vähesed liigid on piisavalt paindlikud, et sellist häiringu intensiivsust taluda.
Püsirohumaid on lubatud ka hekseldada, kuid see ei ole soovituslik hooldamise viis. Keskkonnatingimustelt sarnanevad pikaajaliselt hekseldatud alad hüljatud aladele, mille suur kulukihi paksus pärsib taimeseemnete idanemist. Pikemas perspektiivis viib heksli mahajätmine soontaimede liigirikkuse languseni, seda eriti viljakatel aladel. Vähendamaks heksli mahajätmisest tulenevat kulustumist, tuleks hekseldada enne 20. augustit, siis jõuab osa hekslist veel ära laguneda.
Toetuse taotlemiseks on tarvis maad lasta hinnata rohumaade inventuuris.
Püsirohumaa peab olema pikemat aega uuendamata. Kultuurtaimed peavad olema hakanud asenduma looduslike rohttaimedega või tegu peab olema juba liigirikka, peamiselt looduslike liikidega niiduga. Inventuuri viivad läbi Pärandkoosluste Kaitse Ühingu eksperdid. Hindajate kutsumiseks anna enda püsirohumaadest teada veebilehel heapõld.ee.
Toetuse tingimused
- Toetust võivad taotleda kõik, kelle kasutada on vähemalt 0,3 hektari suurune väärtuslik püsirohumaa, mis on kantud PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.
- Väärtuslikku püsirohumaad tuleb niita või karjatada. Hekseldamine on lubatud alates 1. augustist.
- Maad tuleb hoida rohukamaras; ei tohi teha rohukamarat kahjustavaid mullaharimistöid, maad uuendada ega kasutada väetisi, reoveesetet või keemilist taimekaitsevahendit.
Väärtusliku püsirohumaa säilitamise eest makstakse toetust 50 eurot hektari kohta, kohustuse pikkus on viis aastat. Samale maale saab taotleda ka põhisissetulekutoetust.
Väljaspool kaitstavaid alasid asuvatele pärandniitudele, mis on juba varasemalt inventeeritud, saab toetust taotleda alates 2024. aastast. Pärandniitude puhul makstakse toetust 80 eurot hektari kohta, kohustuse pikkus on samuti viis aastat.
Püsirohumaadele, mis asuvad Natura 2000 alal, rakenduvad tingimuslikkuse süsteemi nõuded.
Täpsemat teavet toetuse saamise tingimuste kohta jagab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi LIFE-IP projekti „Loodusrikas Eesti“ projektijuht Rufus Trepp (Rufus.Trepp@agri.ee).
Lisainfot väärtuslike püsirohumaade või põllumaade kohta
- Kadri Kask ettekanne märts 2023 Perioodi 2023–2027 pärandniidu hooldamise ja väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus
- Priit Penu ettekanne 8. mai 2014 Väärtuslike põllumaade kohta
- heapold.ee VPR tuvastamise juhend põllumehele
- maainfo.ee artikkel august 2019 Kõrge loodusväärtusega põllumajandus ehk projekti HNV-Link tutvustus
- Maaülikooli uuringu lõpparuanne – Väärtusliku põllumajandusmaa hindamine
Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi teavitus ja VPR tuvastamise juhend põllumehele
Toimetas: Hanna Tamsalu
