Allikas: University College Dublin, David Kearns
01.03.2022
Värske teadustöö viitab, et vihmaussidel on potentsiaali osaliselt asendada kalleid mineraalväetiseid. Dublini ülikooli teadlased leidsid, et vihmaussid teevad mullas leiduva süsiniku ja lämmastiku taimedele ja rohusööjatele kättesaadavaks kordades kiiremini, kui seda varem arvati. Aktiivselt tegutsevate vihmausside nahapinnalt erituv lima on taimedele suurepärane kiiresti omastatava lämmastiku allikas.
Dublini Ülikooli teadlased kaevasid hiljuti välja värsked teadmised mullaelustiku rollist taimede varustamisel toitainetega. Uurimistöö tulemused viitavad seni tundmatule otseteele lämmastikuringes – aktiivsed vihmaussid rikastavad mulda ja taimi lämmastikuga väga kiiresti eritades lämmastikurikast lima.
Mullaparandajad
Et vihmaussid oma käigukaevamise ja toitumisega mulla struktuuri parandavad, orgaanilisest ainest lämmastiku vabastavad ning selle abil pikas perspektiivis põldude saagikust suurendavad, on ammu teada.
Mullas elavate loomade rolli mulla aineringes nähakse sageli kaudse ja pikaajalise protsessina. See ei pruugi siiski olla kogu lugu. Hiljutiste katsete käigus avastasid Iiri teadlased, et vihmaussidel on märkimisväärne roll taimede kiirel varustamisel hästi omastatava lämmastikuga
“Tõeliseks uueks avastuseks meie jaoks oli, et lämmastik jõuab taimedesse väga kiiresti. Me arvasime siiani, et tegemist on aeganõudva lagunemisprotsessiga ja mikrobioloogilise ümbertöötlemisega. Meie eksperimendid näitavad, et lämmastiku (N) ja süsiniku (C) liikumine elausatelt mullaloomadelt taimedesse võib olla väga kiire, ” räägib proffessor Olaf Schmidt UCD Põllumjanduse ja Toiduteaduse Instituudist.
Katsed stabiilsete isotoopidega
Iiri, Saksamaa ja Hiina teadlastel õnnestus nii labori kui põldkatsetes stabiilsete isotoopide abil jälgida toitainete ülekannet vihmaussidelt mulda, nisuorasesse ning lehetäidesse.
Nad leidsid, et vihmaussidelt pärinev lämmastik jõudis laboritingimustes lehetäidesse 2 tunniga ning põllul 24 tunniga. Teadlasi hämmastas, kui kiiresti lämmastik liikus ussikestest mulda, juurtesse, taimedesse ja taimemahlast toituvatesse lehetäidesse.
“See on väga põnev, sest viitab, et vihmaussid varustavad taimi lämmastikuga otse ning nad teevad seda just siis, kui taimed seda kõige enam vajavad. Vihmausside tegutsemine ja taimede kasv on enam-vähem sünkroonis tänu keskkonnateguritele, peamiselt tänu temperatuurile ja niiskusele,” ütles proffessor Schmidt.
Äsja leitud eelis võib osutuda eriti oluliseks põllumeestele, kes püüavad vähendada sünteetiliste väetiste kasutamist. Põllumajandussektor peaks maksimaalselt ära kasutama vihmaussilämmastiku majanduslikku eelist sünteetiliste väetiste ees, mille hinnad üksteisele järgnenud kriiside tõttu üha tõusevad.
Vihmaussid on täppisväetajad
“See on väga põnev, sest viitab, et vihmaussid varustavad taimi lämmastikuga otse ning nad teevad seda just siis, kui taimed seda kõige enam vajavad, sest vihmausside tegutsemine ja taimede kasv on enam-vähem sünkroonis tänu keskkonnateguritele, peamiselt tänu temperatuurile ja niiskusele.”
Olaf Schmidt
“See uurimus võib mõjutada, kuidas põllumehed maad, mullaelustikku ja lämmastiku varu haldavad, ” ütles proffessor Schmidt. “Kasutades maaharimisvõtteid, mis on vihmaussidele kasulikud, saadakse maksimaalne kasu ka sellest lämmastiku dünaamikast. Me teame varasematest uurimustest, et tugevad vihmaussipopulatsioonid rikastavad mulda agronoomilises mõttes olulise koguse lämmastikuga, kuid me ei teadnud, et nad suudavad taimi lämmastikuga varustada nii dünaamilisel moel.”
“Põllumajandustootjad ei saa alati ette teada, millal mineraal-/sünteetilisi väetisi anda, sest liiga külma või liiga kuiva ilmaga ei pruugi põllukultuurid lämmastikku vajada ja siis läheb kallis lämmastik keskkonda kaduma nitraatide leostumisel põhjavette või lämmastikgaasidena atmosfääri lendudes.”
“Kõik lämmastiku vormid, mida saadakse looduslikult mulla varudest lagunemise ja mineraliseerumise kaudu, on majanduslikult ja keskkonna seisukohalt väga väärtuslikud ja soovitavad, seega peaksime neid maksimaalselt kasutama.”
“Ma ei usu, et vihmaussid asendavad kõiki mineraal- ja orgaanilisi väetisi, kuid nende täiel määral kasutamine loodusliku toitainevaruna võiks tasakaalustada mineraal-/sünteetiliste väetiste kasutamist ja maksumust.”
“Kokkuvõttes on see veel üks põhjus, miks peaksime rohkem tegelema mullabioloogiaga ja soodustama mullaorganismide, nagu vihmaussid, kasutamist. Kasutades vähem sünteetilisi väetisi muudame oma maakasutust ja põlluharimisviise keskkonnasäästlikumaks ja ka majanduslikult säästlikumaks.”
Toimetaja: Liina Ulm
Samal teemal:
- Vihmaussid – viljaka mulla loojad: http://www.maheklubi.ee/upload/Editor/Vihmaussid.pdf
- Mullas toimuvate protsesside alus peitub mullaelustikus: https://pollumeheteataja.ee/uudis/2021/02/22/vihmaussid/
- Väetamise ABC: https://pmk.agri.ee/sites/default/files/uploads/sites/2/2017/02/VaetamiseABC.pdf
