Eesti Maaülikooli teadlased koos põllumajandus- ja toidusektori ettevõtjatega panid kokku roheülemineku teekaardi piima-, liha-, teravilja- ja aiandussektoris. Sellest, millised on ülemaailmsed vajadused toidutootmisele ning milliste meetoditega saab muuta põllumajandust kestlikumaks, kirjutab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna juhataja Kristel Maidre.
Peatselt jõustuv metsade raadamise määrus on suunatud kuuele kaubale (soja, veiseliha, palmiõli, puit, kakao ja kohv) ja mõnedele nendest saadud toodetele. EL turule tootvad ettevõtted peavad veenduma, et kaup ei ole põhjustanud tootjariigis metsa seisundi halvenemist.
Edukaks keskkonnasõbralikukt põllupidamiseks on tarvis teadmisi ja kogemust. Milleks otsekülv ja vahekultuurid head on ja kuidas need panustavad keskkonnasõbralikku majandamisse? Põllupäevadel kuuled õhimõtteid, näed praktikaid ja kohtud mõttekaaslastega.
Orgaaniline süsinik mullas on põllumajanduse jaoks oluline näitaja, millel on suur mõju mulla viljakusele ja tervisele. Kuid kuidas seda täpselt mõõta? Selleks kasutatakse kahte peamist meetodit – fikseeritud sügavusega ja standardse mullamassi meetodit
Seirete järgi mõjutavad loodussõbralikud põllumajanduspraktikad elurikkust soodsas suunas. Aga kuidas praktikaid toimivad individuaalsemas võtmes, lähtuvalt konkreetsest põllumajandusettevõttest? Vaja on analüüsida praktikate mõju tootlikkusele.
Soome kohaliku toidu päev (Lähiruokapäivä - Osta tilalta) on meie mõistes avatud talude päev. Toimub juba 2016. aastast septembrikuu teisel nädalavahetusel
Kartulikasvatus on Eesti põllumajanduses oluline valdkond, kuid nagu paljud teisedki sektorid, seisab see kliimamuutuste ja ettearvamatute ilmastikutingimuste tõttu silmitsi mitmete väljakutsetega. Kartulikasvataja üks olulistest küsimustest on, millised sordid on kõige ilmastikukindlamad?
Rannu Seemne peremees Madis Ajaots vaatleb, kuidas innovatsioon ja teadmussiire on alati olnud ühed edukuse tagajad. Uut peab proovima „palju, aga tihti” nagu mõned maamehed ütlevad hoopis ühe teise asja kohta.
Põllulindude vähenemise põhjuseks on kaduvad pesitsuskohad, masinate või seadmete all hävinevad pesad, aga ka pesade sagedasem rüüstamine. Uuringus sai kinnitust, et kiivitajapoja koorumisedu mõjutavad nii põllupidamise viis kui ka elupaiga liigendatus.
Sloveenias, Ljubljanas toimus 18.-19. juunil 2024 Euroopa Liidu Ühise Põllumajanduspoliitika (ÜPP) võrgustiku töökohtumine, mis keskendus tolmeldajasõbraliku põllumajanduse edendamisele. Kohtumisel arutleti tolmeldajate tähtsuse ning nende elupaikade kaitsmise vajaduse üle ja otsiti võimalikke meetmeid tolmeldajasõbraliku põllumajanduse edendamiseks Euroopas.
