Jaheduse tõttu on talinisu ja taliodra areng aeglane, moodustunud on 1.-2. kõrresõlm, taimehaigustesse nakatumine vähene. Paljudel põldudel on taimed reageerinud ilmastiku ja pritsimise koosmõjule, terve välimusega rohelistel lehtedel esinesid kahvatukollased vöödid, pruunid täpid ja laigud.
Maaelu Teadmuskeskuse (METK) taimekahjustajate monitooringu eesmärk on koguda ja jagada infot majanduslikult tähtsamate taimehaiguste ja kahjurite esinemisest Eesti põldudel. Vaatlemise all on tali- ja suviteraviljad, taliraps, suviraps, põldhernes ja põlduba. Monitooringuga määratakse kahjustaja leviku ulatust, mille järgi soovitatakse keskkonnasäästlikku ja majanduslikult otstarbekat taimekaitse lahendust. Monitooring annab lähipiirkonna põllumeestele informatsiooni, millal on õige aeg enda põldudel tõrjet alustada.
Elurikas muld, mis on meie jalge all, on igasuguse põllumajandustegevuse eeldus ja üks meie tähtsamaid loodusvarasid. Muld toetab taimekasvu, reguleerib vee kvaliteeti ning hoiab alal loomade ja inimeste elu. Seetõttu ei saa selle tähtsust tähelepanuta jätta.
Igal kevadel valdab paljusid eestlaseid karulaugufanatism. Pole ka ime, sest 15-40 cm kõrgune Eestis kaitse all olev mitmeaastane rohttaim annab kevadistele toitudele särtsu ja on oma maitseomadustelt tugevaks konkurentsiks Itaalia basiilikupestole. Looduslikult kasvab karulauk salumetsades, kuid palju kavalam oleks seda oma aeda külvata.
Putukad on praeguste teadmiste kohaselt maailma arvukaim ning liigirikkaim loomarühm. Neil on looduses väga oluline roll aineringe tagamiseks nii vee, mulla, niitude, metsa, põllu jt kooslustes. Eesti Maaülikooli põllumajanduse- ja keskkonnainstituudi taimetervise õppetool andis välja uue õpiku „Põllumajanduslik entomoloogia : Õpik kõrgkoolidele“. Materjal on oluline tudengitele ja pakub huvi põllumajandusettevõtetele.
Lõokeselaikude loomine põllumajanduses aitab luua põldlõokestele elupaiku ning pikendada nende pesitsusperioodi, suurendada järglaste arvu ja ellujäämust. Eesti Ornitoloogiaühing ja Tartu Ülikool põllumaade elurikkuse uuringus osalema tootjaid, kel põldu vähemalt viis hektarit ja kes on nõus oma maal katsetama rohumaade üle aasta majandamist või viljapõllule külvamata laikude jätmist.
Märgalaviljelus on märgade või taastatud veerežiimiga turbaalade põllumajanduslik või metsanduslik kasutamine. Eestis on turvasmuldadega alad kõige enam kasutuses püsirohumaadena.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellimusel valmis süsiniku jalajälje hindamise tööriist põllumajandussektorile. Tööriista esimest versiooni saavad katsetamiseks kasutada taimekasvatuse, loomakasvatuse või segapõllumajandusega tegelevad ettevõtted
Maaelu Teadmuskeskus kutsub põllumehi osalema põllumuldade elurikkuse uuringus. Uuringu tulemused annavad põllumehele ülevaate põldude mullaelustiku seisundist ja võimaldavad anda neile soovitusi mullaelustiku parandamiseks.
Euroopa Liit on olnud blokina pikalt vastu nii geneetiliselt muundatud organismide loomisele kui ka laialdasele kasvatamisele, kuigi samu tehnoloogiaid kasutakse saagikuse parandamiseks mitmel pool mujal maailmas. Möödunud nädalal Euroopa Parlamendis toimunud hääletus võib avada ukse ühele varem GMO-määrusega seotud tehnikale – täppisaretusele.
