Muljeid taastava põllumajanduse foorumilt
Ilmselt on taastava põllumajanduse puhul suurimaks väljakutseks enda põllul toimivate võtete ja taimekoosluste ning taskukohaste lisamaterjalide väljanuputamine.
Ilmselt on taastava põllumajanduse puhul suurimaks väljakutseks enda põllul toimivate võtete ja taimekoosluste ning taskukohaste lisamaterjalide väljanuputamine.
Eestis on palju bioressursse, mida oleks võimalik tänasest oluliselt rohkem väärindada. Valminud on Eesti ringbiomajanduse teekaart ning 2024.aastal piloteeritakse piirkondlike teekaartide koostamist Lääne-Eestis ja Kesk-Eestis.
Põllumajandussektoris on keskkonnavaldkonna ja rohelise energia projektid jõudsalt hoogu saamas. Selle üheks tõestuseks on kerkivad biogaasijaamad üle-Eesti. Eelmisel suvel lisandus loetellu Ebaverre rajatud biometaanijaam.
2023 aasta ilmastikku võib iseloomustada mitmeti. Maailma vaates oli tegemist rekordilise aastaga - aasta oli soojem kui kõik eelnevad alates 1850. aastast. Eestis sellist rekordit ei sündinud, kuid aasta paistis silma suure muutlikkusega.
Eesti Maaülikoolis 28. novembril toimunud konverentsil „Põllumajandus ja keskkond“ räägiti põllumajandustootmise mõjust keskkonnanäitajatele – mis on hästi ja kus on vaja teha muutusi.
Taastav põllumajandus on termin, mis leiab aina sagedamini kõlapinda põllumajandustootjate, keskkonnateadlaste ja ametnike seas, olles samas üha enam kõnetav ka laiemale avalikkusele. Küsimustele vastas entusiast ja praktik Karl Lindam
Rohumaakanade pidamisel ja munade tootmisel on väga palju eeliseid nii teiste pidamisviiside ees nii positiivse keskkonnamõju kui ka kõrge kvaliteediga toote valmimise tõttu.
Looduse taastamist käsitleva määruse kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama ja rakendama meetmed, millega taastatakse 2030. aastaks vähemalt 20% ELi maismaa- ja merealadest.
Põhjavee seire raames on leitud põllumajanduslikus kasutuses olnud kloradisooni norme ületavates kogustes. Kuid kui seda ainet pole aastaid Eestis kasutatud, siis kust see seiresse välja tuleb?
Meil on vaid üks koduplaneet, millel elab üle 8 miljardi inimese. Kõik vajavad peavarju, toitu ja igapäevaeluks vajalikke tarbeesemeid. Erinevate loodusvarade kiire kahanemine ja maakera üldise kandevõime ületamine on toonud esile säästva arengu küsimused ühiskonna tasandil. Üle kümne aasta tagasi sai alguse toidujagamise liikumine, mis utsitab kogukondi targalt tarbima.