Allikas: Agronoomia 2024. Autor: Manuela Kollom, METK
Muldade tervise ja elurikkuse säilitamine on üks olulisemaid eesmärke, et tagada toidutootmise jätkusuutlikkus ja keskkonnakaitse. Agronoomia artiklite kogumikus avaldati emeriitprofessori Raimo Kõlli arutelu teemal „Muldkate kui ökosüsteemi seisundi ja rohetootmisvõime“, kus käsitletakse muldade elurikkuse ja innovaatiliste lahenduste tähtsust rohetootmise eesmärkide saavutamiseks.
Muldade elurikkus on jätkusuutlikkuse alus
Muldade elurikkus on mulla viljakuse ja vastupidavuse nurgakivi. Mitmekesine mikroorganismide, taimede ja loomade kooslus mullas tagab selle tervise ja põllumehele tootlikkuse. Rikas muld talub paremini kliimamuutuseid ja kahjurite survet, parandades samal ajal taimede kasvutingimusi ja saagikust.
Muldade elurikkuse säilitamise ja suurendamise aluseks on teaduslik ja säästlik majandamine. Üks tõhusamaid viise selleks on Eestis juba laialt levinud vahe- ja järelkultuuride kasutamine, mis aitavad säilitada toitainete tasakaalu mullas ja vähendada toitainete kadu. Lisaks tuleks keskenduda mulla orgaanilise aine haldamisele, mis aitab säilitada ja suurendada mulla mikroelustiku mitmekesisust.
Innovaatilised lahendused rohetootmise edendamiseks
Rohetootmine on jätkusuutlik ja keskkonnasõbralik tootmisviis, mille eesmärk on vähendada põllumajanduse keskkonnamõju, säilitades samal ajal mulla viljakuse ja ökosüsteemi tasakaalu. Rohetootmise keskmes on loodusressursside säästlik kasutamine, muldade elurikkuse suurendamine ja süsiniku sidumise edendamine. Selle peamisteks eesmärkideks on säilitada muldade tervis, vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja toetada bioloogilise mitmekesisuse säilimist, tagades samal ajal piisava toidutootmise tulevastele põlvkondadele.
Rohetootmise edendamine põllumajanduses eeldab mitmete uuenduslike lahenduste rakendamist.
Muldade süsinikumajandus
Muldade süsinikumajandus keskendub mulla orgaanilise süsiniku haldamisele ja selle mõju analüüsile kogu süsinikuringes. See lähenemine hõlmab mulla orgaanilises aines oleva süsiniku varude täpset mõõtmist ja süsinikuvoogude keskmise aastabilansi jälgimist. Süsinikumajanduse eesmärk on saavutada süsinikuneutraalsus, mis aitab vähendada põllumajanduse keskkonnamõjusid ja toetab kliimamuutuste leevendamist.
Süsinikumajanduses ei piirduta üksnes süsiniku üldise ökoloogilise jalajälje arvestamisega. Selle asemel keskendutakse detailsetele süsinikuvoogudele, mida iseloomustavad erinevate mullaliikide süsinikuringe iseärasused. Näiteks tehakse analüüsid lämmastiku kaasamist arvestamata, mis võimaldab prognoosida süsinikuvoogude mõju täpsemalt ilma liigsete üldistusteta. Lisaks jälgitakse, kuidas orgaaniline süsinik liigub mullas ja muutub stabiilseks huumuseks, seejuures võttes arvesse mulla elustiku koosseisu ja selle mõju süsinikuringele.
Huumusseisundi parandamine
Huumusseisundi parandamine keskendub mulla orgaanilise aine, sealhulgas huumuse, optimaalsele haldamisele. Selleks kasutatakse tavapäraselt vahe- ja järelkultuuride kasvatamist, mis aitavad säilitada ja rikastada mulda orgaanilise ainega, vältides toitainete kaotsiminekut. Samuti saab rakendada lagunemist pidurdavaid inhibiitoreid, mis tagavad toitainete aeglase ja ühtlase vabanemise taimedele sobival ajal. Kuna muld on taimede peamine toitainete allikas, on oluline, et toitainete vabanemine ja taimede tarbimine oleksid kooskõlas, vältides mulla degradeerumist ja tootlikkuse langust.
Huumusseisundi hindamisel tuleb arvestada mulla ja huumuskatte tüsedusega, et vältida orgaanilise süsiniku varude ühtset käsitlemist sõltumata huumuskatte tegelikust tüsedusest, mis võib viia ebaadekvaatsete hinnanguteni. Samuti on oluline arvestada, et huumuskatte omadused varieeruvad sõltuvalt mullaliigist ja maakasutusest, mistõttu tuleb meetodid kohandada vastavalt kohalikele tingimustele.
Muldade kaitse ja taastamine
Muldade kaitse ja taastamine on eriti tähtis piirkondades, kus muldade degradeerumine ja saastumine on juba toimunud. Näiteks endised tööstusalad ja karjäärid vajavad sageli ulatuslikku taastamist, et neid taas looduslike ökosüsteemidega integreerida. Selliste piirkondade taastamisel on sageli vajalik korrastada huumuskatted ja taastada mullakihtide looduslik struktuur, et tagada nende pikaajaline jätkusuutlikkus ja ökoloogiline funktsionaalsus
Ökoloogilise tasakaalu puhul on oluline arvestada kohalikke pedo-ökoloogilisi tingimusi ning mulla füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi omadusi, et tagada tõhus ja jätkusuutlik majandamine. Eriti oluline on see kultuuristatud turvasmuldade ja erosiooniohtlike alade puhul, kus muldade degradeerumise risk on suurem. Taastamisprotsessis tuleb erilist tähelepanu pöörata mulla ja taimkatte vastastikusele toimimisele ning reljeefi ja mullastiku omavahelistele seostele.
Märgviljelus
Märgviljelus keskendub liigniiskete alade tootlikule ja keskkonnasõbralikule kasutamisele, eriti alade puhul, kus traditsiooniline põllumajandus on raskendatud. Nii on võimalik muuta väheproduktiivsed alad tõhusaks tootmismaaks, säilitades samal ajal mulla orgaanilise aine ja elurikkuse. Selle meetodi puhul ei kuivatata niiskeid alasid, vaid kasutatakse neid põllukultuuride kasvatamiseks, mis on kohandunud niisketes tingimustes kasvama.
Märgviljeluse puhul tuleb erilist tähelepanu pöörata mulla niiskusrežiimile ja veekogude lähedaste alade ökoloogilisele tasakaalule. Taimede ja veerežiimi sobitamine on kriitilise tähtsusega, et vältida üleujutusi ja erosiooni ning säilitada ala bioloogiline mitmekesisus. Lisaks on oluline, et muld oleks hea aeratsiooniga, et vältida ülemäärase niiskuse tõttu tekkivaid hapnikuvaeguse probleeme.
Innovatiivsed muldade kaardistamise ja hindamise meetodid
Eestis on välja töötatud spetsiaalsed mudelprofiilid, mis kajastavad nii põllumulla- kui ka metsamullaerimite keskmisi näitajaid. Need mudelid aitavad hinnata muutusi mullatingimustes ja toetavad otsuste tegemist maakasutuse planeerimisel. Neid meetodeid kasutatakse juba praegu Eestis, eriti piirkondades, kus on oluline optimeerida maakasutust, näiteks kuivendus- ja põllumajandusmaadel. Samuti on need meetodid olulised, et määrata piirkondade sobivust erinevatele kultuuridele ja metsatüüpidele, pakkudes täpset teavet, mis toetab kestlikku maakasutust.
Loe lähemalt Agronoomia artiklite kogumikust
Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi emeriitprofessori Raimo Kõlli arutelust tuleneb, et innovatsioonid ja teaduslikult põhjendatud lähenemised on võtmetähtsusega Eesti muldade tervise tõstmisel ja säilitamisel. Nende meetodite rakendamine tagab, et meie põllumajandus on mitte ainult tootlik, vaid ka keskkonda hoidev ja tulevikukindel.
