Inimesed tahavad teada, kus ja kuidas kasvab nende toit. Milline on selle tootmise keskkonnamõju, kuidas hoolitsetakse loomade heaolu ja kliimaeesmärkide eest. See tähendab tootjatele suuremat vastutust, avatust ja ausust, kirjutab Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu esimees Kalle Hamburg.
Milliseid häid tavasid kasutavad Euroopa lihaveisekasvatajad, et tagada loomade parem tervis ning ettevõttele väiksemad kulud ja suurem tulu?
11.oktoobril korraldavad Soome, Eesti ja Läti maaeluvõrgustikud koostöös loomatervise ja -heolu töötoa. Töötuba toimub veebis, on kõigile huvilistele tasuta ja toimub inglise keeles.
Põllumajandusloomad on loomad, keda peetakse ja aretatakse loomsete saaduste tootmise eesmärgil. Euroopa Liidus kaitsevad EL-i õigusaktid ja iga liikmesriigi seadused (EL-i direktiiv 2008/120/EÜ ning loomakaitseseadus) põllumajandusloomi inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada nende tervist või heaolu. Nii on standardid seatud ka sigade kaitseks, sealhulgas on keelatud sabade lõikamine kui rutiinne protseduur.
Kuidas kasvab vasikas, kelle eest hoolitseb tema ema või ammlehm? Kuidas lüpsab lehm, kes lisaks piima tootmisele hoolitseb ka oma vasika eest? Nendele ja mitmele teisele küsimusele käisime Soome piimatootjate juures vastuseid otsimas.
Intensiivset veisekasvatust iseloomustab sageli suur haiguste esinemise risk. Siinsele piimakarjakasvatusele on omane veel karjade jätkuv suurenemine. Viimane tähendab, et nii lehmade kui vasikate visuaalne jälgimine muutub üha keerulisemaks, tuues kaasa haiguste diagnoosimise tavapäraselt hiljem.
Sigade häälitsusi analüüsiva krati abil oleks võimalik jälgida loomade heaolu farmis automaatselt.
Karjatervis - Eesti Maaülikooli teadlased leidsid seose talitajate töörahulolu ja vasikate tervise vahel.
Eesti ja Itaalia teadlased pakuvad üheskoos välja lammaste heaolu hindamisprotokolli, mis on senistest lühem ja võtab vähem aega.
Ühiskondlik mure toidutootmise tingimuste ja põllumajandusloomade heaolu pärast kasvab. Enim on tähelepanu keskmes olnud linnukasvatus ja seda põhjusel, et valdav osa väljaspool Euroopa Liitu peetavatest munakanadest hoitakse endiselt tavalistes puurides, mida Eesti linnukasvatajad aga ei kasuta enam ammu.
