Edukaks keskkonnasõbralikukt põllupidamiseks on tarvis teadmisi ja kogemust. Milleks otsekülv ja vahekultuurid head on ja kuidas need panustavad keskkonnasõbralikku majandamisse? Põllupäevadel kuuled õhimõtteid, näed praktikaid ja kohtud mõttekaaslastega.
Eesti Künniselts korraldab 27. - 28. septembril 50. Eesti Künnimeistrivõistlused Vändras Pärnumaal.
21. septembril korraldab Eesti Permakultuuriühing sündmuse "Kasumlik toidukasvatus: majandus + mullaviljakus + elurikkus", kus Inglismaa mahetootja Iain Tolhurst jagab oma mahetootmise kogemust.
Muldade tervise ja elurikkuse säilitamine on üks olulisemaid eesmärke, et tagada toidutootmise jätkusuutlikkus ja keskkonnakaitse. Agronoomia artiklite kogumikus avaldati emeriitprofessori Raimo Kõlli arutelu teemal „Muldkate kui ökosüsteemi seisundi ja rohetootmisvõime“, kus käsitletakse muldade elurikkuse ja innovaatiliste lahenduste tähtsust rohetootmise eesmärkide saavutamiseks.
Mulla ja juurekava hindamise workshop rohumaal Toimumisaeg: 3. sept kell [...]
Otsekülv on üks taastava põllumajanduse mullaharimise minimeerimise tehnikatest, kus mulda häiritakse võimalikult vähe. METK uuringu tulemusel saab väita, et mulla seisundile mõjub kõige paremini maaharimisviiside kombineerimine.
Hiljuti toimusid 29. kündmise maailmameistrivõistlused Tartu külje all Rõhu aias. Kui künd on tehtud hästi ja sobilikul ajal, siis kindlasti künd on hea mullaharimise viis. Aga ta kipub olema hinnaline.
„Tunne oma mulda“ põllupäev Allika Talu OÜ-s Maaelu Teadmuskeskus koostöös [...]
Eesti põllumees on harjunud kündma. Kindlasti on kvaliteetselt ja õigeaegselt kündmine mõistlik sellises (alustavas?) ettevõttes, kus veel ei ole jõutud või suudetud soetada mitmekülgsemaid mullaharimise masinaid. Kvaliteetne künd õigel ajal tehtuna on kindlasti sobilik, kuigi hinnaline viis põldu järgmisele kultuurile ette valmistada.
Põllumajandussektori osas on kliimakindla majanduse seaduse eelnõus seatud eesmärk vähendada KHG heidet 2030. aastaks võrreldes 2022. aastaga 14%. . Väiksema kuluga ja ühiku kohta suurema heite vähendamise potentsiaaliga on meetmed, mis on seotud maakasutuse muutusega – turvasmuldadel põllumaa viimine püsirohumaaks või märjutamine, pikemas perspektiivis ka metsastamine.
