Infopäev: Haljasväetised ja taimekaitse mahetootmises
Eesti Maaülikooli Mahekeskus korraldab infopäeva Võrumaa mahetootjatele, kus teemaks on [...]
Eesti Maaülikooli Mahekeskus korraldab infopäeva Võrumaa mahetootjatele, kus teemaks on [...]
Taimekahjustajate monitooringu eesmärk on koguda infot tähtsamate taimehaiguste ja kahjurite esinemisest. Vaatlused tehtud 3. -6. juunil 2022.
Taimekahjustajate monitooringu 22. nädal näitab, et suhteliselt jahe ja vihmane ilm ei soodusta kahjurputukate aktiivsust, kuid on sobilik seenhaiguste levikuks.
Taimekahjustajate monitooring 21. nädalal. Monitooringu eesmärk on koguda infot tähtsamate taimehaiguste ja kahjurite esinemisest.
Taimekahjustajate monitooringu 19. ja 20. nädal. Monitooringu eesmärk on koguda infot tähtsamate taimehaiguste ja kahjurite esinemisest.
Eesti põldude mullaelustiku elurikkus on väga kõrge, kuid mõned laialtlevinud maaharimise võtted võivad viia mulla vaesestumise teed.
Igal aastal kaotatakse taimekahjurite ja taimehaiguste tõttu kogu maailmas hinnanguliselt kuni 40% toidukultuuride saagist. Saagi kaitsmiseks kasutatakse taimekaitsevahendeid. Mida need endast kujutavad ja milline on nende roll toiduga kindlustatuse tagamise juures?
Integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamine on oluline tööriist keskkonna ja elurikkuse hoidmiseks ning rohepöörde ja talust taldrikule strateegiaga seotud eesmärkide saavutamiseks. Taimekasvataja põhieesmärk on saavutada põllumajanduskultuuri maksimaalne saagikus võimalikult väikeste kuludega. Taimekaitsevahendeid kasutatakse taimehaiguste ja -kahjurite ning umbrohtude tõrjeks, suurendades sellega saagikust ja kvaliteetse toidu tootmist.
Viimasel kümnendil on suurenenud Eestis teravilja, sealhulgas kahekordistunud talinisu kasvatusalune pindala ja kolmekordistunud talinisu üldine saak. Eelkõige tänu külvikorda hästi sobivatele Eesti kliimas talvituvatele saagikatele teravilja sortidele. Kuna enamkasvatatavad sordid ei ole haigustele resistentsed, siis igal kasvuperioodil on vajalik ka olulist saagikadu ja kvaliteedi langust põhjustavate taimehaigustega tegeleda ja mõelda hoolikalt läbi rakendatavad integreeritud taimekaitse (ITK) võtted.
Hetkel on päevakorral taimekaitsevahendite varumise ja põlluplaanide koostamine. Meil taimekasvatuse pikaajalise programmi raames läbi viidud resistentsusalaste katsete tulemused on kindlasti abiks tootjatele efektiivsemate valikute tegemisel. Naeri- hiilamardikas (Brassicogethes aenus Fab) on peamine kahjur Eestis, kes närides rapsi õiepungi, tekitab suurt kahju. Viimastel aastatel on putukas levinud nii tali- kui suvirapsil, kahjustades eriti suvirapsi taimi. 2021. aasta kuumal suvel leidus rapsipõlde, kus kahjurite arvukus oli nii suur, et taimedel ei moodustunudki kõtru.