Eesti teadlased on loonud andmebaasi, millesse koondatud kartulite ja teraviljasortide sõrmejäljed võimaldavad määrata kartuli- või viljahoidlas oma aega ootavate mugulate ja terade täpse sordi mõne päevaga.
Maaelu Teadmuskeskusel ilmus trükis „Teraviljade koristusjärgne esmane käitlemine“. Teraviljade saagi kvaliteeti mõjutavad nii kasvatustehnoloogilised võtted kui ka koristusaegne ilm, kombaini ja kuivati seadistus, kuivati valik, samuti ladustamise tingimused.
28. märtsil 2024 tutvustavad Sander Hiie ja Airi Külvet Järvamaa Kutsehariduskeskuses taastava põllumajanduse põhitõdesid lähtudes mullatervise viiest põhiprintsiibist ja kohalikest oludest.
Maaelu Teadmuskeskus kutsub põllumehi osalema põllumuldade elurikkuse uuringus. Uuringu tulemused annavad põllumehele ülevaate põldude mullaelustiku seisundist ja võimaldavad anda neile soovitusi mullaelustiku parandamiseks.
Räpina Aianduskoolis toimub 20. septembril 2024 praktiline mullatervise infopäev, mille raamest tutvustatakse mullatervise põhimõtteid ja mullakvaliteeti soodustavaid võtteid aiandustootmises. Külas on välislektir Suurbritanniast, kelle talu oli rajatud algselt kehvale pinnasele, kuid nüüdseks kasvatatakse seal edukalt maheköögivilju.
Euroopa Liit on olnud blokina pikalt vastu nii geneetiliselt muundatud organismide loomisele kui ka laialdasele kasvatamisele, kuigi samu tehnoloogiaid kasutakse saagikuse parandamiseks mitmel pool mujal maailmas. Möödunud nädalal Euroopa Parlamendis toimunud hääletus võib avada ukse ühele varem GMO-määrusega seotud tehnikale – täppisaretusele.
Infopäev „Taimekasvataja tänane ja homne – kelle huve PTA esindab?“ toimub 14. märtsil Sakus
Maaelu Teadmuskeskuse teadlaste osalusel valminud suvinisu uuring selgitas välja, millised nisu genoomi piirkonnad mõjutavad taime jahukastekindlust. Uuringu tulemustest on kasu nii haiguskindluse mehhanismide selgitamisel kui ka sordiaretajale ja põllumeestele.
2023 aasta ilmastikku võib iseloomustada mitmeti. Maailma vaates oli tegemist rekordilise aastaga - aasta oli soojem kui kõik eelnevad alates 1850. aastast. Eestis sellist rekordit ei sündinud, kuid aasta paistis silma suure muutlikkusega.
Eestis on nisu kasvupind viimastel aastatel ületanud kõikide teiste teraviljade pinna. Nisu, mis meie põldudel kasvab, on nn tavaline nisu ehk saianisu. Lisaks on proovitud kasvatada ja kasutada üheteranisu.
