Toiduohutuskultuuri all mõistetakse ühiseid jagatud väärtusi, uskumusi ja norme, mis mõjutavad töötajate mõtteviisi ja käitumist toiduohutuse osas läbi kogu organisatsiooni, igal tasandil
Seekordsel EPA messil leidsid veebiseminaridel käsitlemist mitmed põnevad teemad toidu hindadest, toidu raiskamisest ja kriisiaja toidulauast.
Põllumajanduse ja toidutootmise konverents "EU Agri-Food Days 2023" keskendus Euroopa toidutootmise arengule ja tulevikuväljavaadetele aastani 2035. Üritus pakkus laiahaardelist ülevaadet ja arutelu, tuues kokku mitmekülgse osalejaskonna, sealhulgas teadlased, valdkonna ametnikud ja esindusorganisatsioonide liikmed.
Eestis on nisu kasvupind viimastel aastatel ületanud kõikide teiste teraviljade pinna. Nisu, mis meie põldudel kasvab, on nn tavaline nisu ehk saianisu. Lisaks on proovitud kasvatada ja kasutada üheteranisu.
Vihmane ilm ja import Ukrainast tekitavad ELi tootjatele peavalu. Mitmed tootjad on madalate hindade tõttu raskes olukorras.
Lambakasvatajatel on palju ühist sõltumata sellest, kas su karjamaad asuvad Rootsis, Soomes või Eestis. On palju, mida meil kodus on keerulisem teha, sest Eesti on väike.
Meil on vaid üks koduplaneet, millel elab üle 8 miljardi inimese. Kõik vajavad peavarju, toitu ja igapäevaeluks vajalikke tarbeesemeid. Erinevate loodusvarade kiire kahanemine ja maakera üldise kandevõime ületamine on toonud esile säästva arengu küsimused ühiskonna tasandil. Üle kümne aasta tagasi sai alguse toidujagamise liikumine, mis utsitab kogukondi targalt tarbima.
Pimedal talvel on aeg unistada ja mõelda millelegi erilisele – ainulaadne Eesti toit või jook, mida kaitseb Euroopa Liidu kvaliteedimärk. Sellise tunnustuse on pälvinud Eestis juba kaks omapärast toodet - Estonian Vodka ja Sõir. Millist väärtust loob Euroopa kvaliteedimärk ja mida on eestlastel veel pakkuda?
Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse üheks eelisarendatavaks valdkonnaks on kohalike ressursside väärindamine. Kohalike toiduressursside väärindamise teemaline teekaart võiks aidata Eestil fookust hoida.
Maailma rahvaarv on jõudsalt kasvamas, millega kaasneb järjest suurem nõudlus toidu järele. Üks lahendus toidukao vähendamisel on tootmisjääkide väärindamine inimesele kõlbulikuks toiduks.
