Eelmise, 2022. aasta sügis-talvel toimusid lühikesed veebiseminarid erinevatel toidu ja toiduohutuse teemadel. Seminarid on salvestatud ja kõik need leiate lehelt https://toiduteave.ee/salvestused/
Toitu ei tohi turule viia, kui see ei ole ohutu. Toidukäitleja vastutab käideldava toidu ning käitlemise nõuetekohasuse eest ja on kohustatud kasutama kõiki võimalusi selle tagamiseks.
Kuidas aitab toiduteadus pikendada kartulisalati säilivusaega? Või säilitada külmutatud saiakeste maitseomadusi?
Riskide hindamine sarnaneb mõnevõrra detektiivitööle: otsitakse vastust küsimusele, kas üks või teine tegur võib kujutada endast reaalset ohtu inimeste tervisele. Erinevus on selles, et kui detektiivid uurivad minevikus toimunud sündmusi, siis riskihindajad katsuvad vaadata tulevikku.
15. juuni EPKK infopäev „Toiduohutuse tagamise nõuded valdkonnas alustajatele, väikekäitlejale - Gluteenivabade toodete arendamine ning tootmise nõuded ja toiduohutus“
Ilmus teabematerjal, milles räägitakse põhjalikult akrüülamiidist toidus ning selle vähendamise võimalustest.
Kokku analüüsiti 2020. aastal 88 141 proovi, millest 94,9% puhul jäid pestitsiidijääkide sisaldused piirnormide piiridesse. 54,6% proovidest ei sisaldanud pestitsiidijääke mõõdetavas koguses. Võrreldes 2019. aastaga vähenes uuritavate proovide arv 9,3% Covid-19 pandeemia tõttu.
"Lõuna-aidaleedik, on umbes sentimeetripikkune riidekoi sarnane putukas," räägib taimetervise ja mikrobioloogia labori juhataja Helena Lasner.
Kampülobakterioos on Euroopa Liidus kõige sagedasem toiduga ülekanduv bakteriaalne nakkus, mida põhjustav kampülobakter levib eeskätt linnulihaga. Eesti Maaülikooli uuring osutab, et Eesti jaekettides müüdavast toorest kanalihast leidub Eesti päritolu kanalihas kampülobakterit kõige vähem.
TOIDUOHUTUSE KONVERENTS – Luubi all on mikromaailm Aeg: 10. veebruar [...]
