Eesti mesi sai maailmas unikaalse DNA-testi
Tartu teadlaste ja paarisaja Eesti mesiniku koostöös loodi mee DNA-test, mis aitab vähendada valdkonnas levivat petturlust ning kaitseb tarbija ja tootja huve.
Tartu teadlaste ja paarisaja Eesti mesiniku koostöös loodi mee DNA-test, mis aitab vähendada valdkonnas levivat petturlust ning kaitseb tarbija ja tootja huve.
Piimafoorum 2024 tõi kokku kogu piimatootmise ahela ettevõtjad, et ühiselt arutleda, kuidas muutuva maailma pidevalt muutuvates oludes toime tulla.
Aasta parima piimakarjakasvataja tiitliga pärjatud Hummuli Agro juht Maarja Paomees ütleb, et teda on eluaeg maale kiskunud ja paari tuhande kuningannaga toimetamine on kui unistuste töö.
Mäletsejalisi kariloomi on süüdistatud kahjuliku mõju tekitamises ülemaailmsele keskkonnale ja inimeste heaolule. Sobiva majandamise korral võivad kariloomad siiski mängida olulist rolli jõupingutustes, millega püütakse parandada väärast majandamisest ja hooletusest põhjustatud inimtekkelist keskkonnakahju.
Alpakad on vähenõudlikud loomad, kes on harjunud karmide kliimatingimuste ja kasina toiduga. Nende suured silmad ja vill tekitavad nunnutamissoovi.
Maaelu Teadmuskeskuses avaldatakse igal aastal kattetulu arvestused taime- ja loomakasvatuses. E-raamat on asendatud lühikeste kokkuvõtetega taime- ja loomakasvatusest teemalehtedena, millele saab kõrvale võtta huvipakkuva tabeli arvutusnäitega. Uute kultuuridena on arvutused mugulsibula ja õuna kohta.
Eestis kasvatatakse kodulindudest peamiselt kanu nii tööstuslikel eesmärkidel kui ka kodustes tingimustes. Aga miks mitte eelistada kanadele hoopis vutte või kasvatada mõlemaid? Siinkohal tasub kindlasti ära märkida, et põllumajanduslindudena on vuttidel võrreldes teiste linnuliikidega rida eeliseid. Neil on hea kohanemisvõime, varajane suguküpsus ja sellest tulenevalt kiire põlvkonnavahetus, suur sigivus ning hea vastupanuvõime.
Kevad on loomade poegimisaeg. Lihaveised saavad tihti hakkama inimese sekkumiseta, aga teinekord on abi vajalik. Kuidas ja mida tähele panna? 2023 lõpus valmis kolm veebiloengut lihaveiste poegimisest, tiinestuvusest ja portsjonkarjatamisest.
Lammas võiks olla selline põllumajandusloom, kes poegimisega ise hakkama saab, talled omaks tunnistab ja ise ilusti üles kasvatab. Aga ometi tuleb ikka ette, et mõni tall on teistest nõrgem, ei jaksa kohe jalgele tõusta.
Mastiit ehk udarapõletik on karjakasvatajatele kulukam kui ükski teine piimakarjas leviv haigus. Kliiniliste ja varjatud nakkusjuhtude kontrolli all hoidmine tagab kvaliteetsema piima ja parandab ettevõtte kasumlikkust,