Kartulikasvatus on Eesti põllumajanduses oluline valdkond, kuid nagu paljud teisedki sektorid, seisab see kliimamuutuste ja ettearvamatute ilmastikutingimuste tõttu silmitsi mitmete väljakutsetega. Kartulikasvataja üks olulistest küsimustest on, millised sordid on kõige ilmastikukindlamad?
Segukülvid on võrreldes teraviljade puhaskülviga kohanemisvõimelisemad ja vastupidavamad muutlikele ilmastiku tingimustele, aidates tagada stabiilsema saagikuse ja suurema proteiinisaagi. Samas võib kaunviljade ja teraviljade segus kasvatamine tõsta teravilja terade proteiinisisaldust ning vähendada ka haiguste ja kahjurite riski. Segukülvid on ka konkurentsivõimelisemad umbrohtude suhtes.
Kassari lahes Väinameres peitub unikaalne punavetikakooslus, mis kasvab mereveega üle ujutatud liivamadalatel. Punavetikad mängivad olulist rolli ökosüsteemi elurikkuse suurendamisel, toimides substraadina epifüütsetele vetikatele, pakkudes elupaika taimestikulembestele selgrootutele ja olles räimele oluline kudesubstraat. Punavetikat kasutatakse ka kosmeetikatoodetes, farmaatsiatööstuses ja laborites ning muudab eriliseks Kalevi kompveki „Tiina“.
Mitte minu tagahoovi ehk NIMBY trügib tagaaeda Sarjast "Teadlase vaade [...]
Saagikadude vähendamiseks peavad põllumehed taimehaiguste tõrjumisega tegelema igal aastal. Integreeritud taimekaitse võtted aitavad hoida taimekaitsevahendite kasutamise majanduslikult ja ökoloogiliselt põhjendatud tasemel.
Igal aastal uuendab Maaelu Teadmuskeskus põllumajandustootjale suunatud integreeritud taimekaitse suuniseid. Nüüd on ka 2024. a taimekaitse suunised METK veebilehel värskendatud.
8. mai 2024 toimub Eesti Maaülikoolis konverents „Teadusinnovatsioon – see on meeskonnamäng eri tasanditel!“
„Euroopa horisont“ ringbiomajanduse partnerlus „Circular Bio-based Europe“ (CBE JU) avab peagi uue taotlusvooru. [...]
Euroopa Liit on olnud blokina pikalt vastu nii geneetiliselt muundatud organismide loomisele kui ka laialdasele kasvatamisele, kuigi samu tehnoloogiaid kasutakse saagikuse parandamiseks mitmel pool mujal maailmas. Möödunud nädalal Euroopa Parlamendis toimunud hääletus võib avada ukse ühele varem GMO-määrusega seotud tehnikale – täppisaretusele.
Maaelu Teadmuskeskuse teadlaste osalusel valminud suvinisu uuring selgitas välja, millised nisu genoomi piirkonnad mõjutavad taime jahukastekindlust. Uuringu tulemustest on kasu nii haiguskindluse mehhanismide selgitamisel kui ka sordiaretajale ja põllumeestele.
