Innovatsioonipäeval „Me peame rääkima villast” ühise arutelu tulemusena jõuti selgele järeldusele, et lambavilla väärindamise arengut takistavad eelkõige kaks süsteemset puudujääki: Eestis puudub ühtne villastandard ning keskne villajaam, mis pakuks tootjatele villa klassifitseerimise ja pesemise teenust. Ilma nendeta on keeruline luua toimivat turgu, tagada kvaliteeti ning kasvatada villast saadavat tulu.
Eestis on hinnanguliselt puudu umbes 150 loomaarsti ja nende põud süveneb kiiresti. Veterinaarmeditsiini on Eesti Maaülikoolis õpetatud 175 aastat ja kuigi ala on populaarne, katkestavad paljud õpingud või lahkuvad alalt pärast ülikooli lõpetamist.
Ka lambakasvatuse tööprotsesside lihtsustamiseks on olemas seadmed, mis kiirendavad töö läbiviimist ning muudavad selle füüsiliselt kergemaks. Eestis kasutatakse kaasaegsetest tehnoloogiates kõige enam EID-kõrvamärgi lugemise käsiseadet ning EID kaalupuure, mis on varustatud kaaluarvutiga. Samas on Eestis selliseid farme, kus neid tehnoloogiaid kasutatakse veel väga vähe.
Tänavu kevadel täienes e-PRIA põldude haldamise teenus elektroonse põlluraamatu funktsionaalsusega. Mis võimalusi e-põlluraamat pakub ning milleks on see vajalik? Sellest kirjutab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi biomajanduse valdkonna nõunik Birgit Pai.
Eestis käivitus loomatauditõrje programm, et aidata loomapidajatel tegeleda majandusliku mõjuga loomataudidega nagu infektsioosne rinotrahheiit (edaspidi IRT) ja veiste diarröaviirus (edaspidi VVD). Progremm vältab pea 10 aastat
5. juunil toimus kanakasvatuse teemaline farminar, kus Eesti Linnukasvatajate Seltsi (edaspidi ELS) liikmed käsitlesid kanakasvatusest olulisi aspekte. Sündmusel keskenduti kanade pidamisele rohealadel ja aedikutes. Käesolev artikkel kajastab ELS liikmete poolt välja toodud kasulikke ja põnevaid kanakasvatusega seotud nõuandeid.
Efektiivsete temperatuuride summa kõikjal Eestis on ületanud nii kõrreliste kui ka liblikõieliste taimede esimese niite optimaalse aja. Kõrreliserohke rohi on loomise lõpu, õitsemise faasis ja toiteväärtus langenud.
Mai lõpus Lääne-Virumaal toimunud niidutehnika demopäeva tegid eriliseks nii uhkesse rivvi sätitud niidutehnika lipulaevad kui ka võimalus võrrelda sarnastes tingimustes töötavaid niidukeid ja muljursüsteeme. Lisaväärtuse päevale andsid niidetud ja närvutatud haljasmassist võetud kuivaine ja toortuha laboratoorsed analüüsid.
Maaelu Teadmuskeskuse 2024 aasta 21. nädala siloseire kohaselt oli heintaimede talvitumine väga varieeruv.
Tingimuslikkus seob ÜPP pindala- ja loomatoetuste täies mahus maksmise maakasutuse, põllumajandustootmise ja põllumajandusliku tegevusega seotud nõuete järgimisega. Seega on tootjatel väga oluline tingimuslikkuse nõuetega kursis olla ja neid täita.
