Lammaste heaolu hindamisprotokoll
Eesti ja Itaalia teadlased pakuvad üheskoos välja lammaste heaolu hindamisprotokolli, mis on senistest lühem ja võtab vähem aega.
Eesti ja Itaalia teadlased pakuvad üheskoos välja lammaste heaolu hindamisprotokolli, mis on senistest lühem ja võtab vähem aega.
Eesti Põllumajandusloomade Jõusluskontrolli AS on teinud kokkuvõtte möödunud aasta tootmistulemustest eesti piima- ja lihakarjades.
Põllumajandusettevõtte edukuse eelduseks on oskus oma tootmist planeerida. Kattetulu metoodika tundmine on abiks sissetulekute planeerimisel ning aitab meeles pidada, milliste kulutustega peab kindlasti arvestama.
Loomade mahesööt on sageli rahuldava toiteväärtusega, suur vajadus on energiarikaste ja sobiva proteiinisisaldusega mahesööda järele. Sööda toiteväärtuse suurendamiseks uuriti uute kultuuride kasvatamist ja söödatootmise tehnoloogiate täiendamist.
Meil on hea meel teiega jagada vidoväljaannet "Vaha sulatamine, pesu ja deso"
Kuigi Euroopa Liidus on enamike taimekaitsevahendite kasutus rangelt reguleeritud, võib pestitsiidijääke mesindussaadustesse siiski jõuda. Eesti teadlaste juhitud uuring osutab, et rasvlahustuvad pestitsiidid, nagu näiteks fungitsiid tebukonasool, liiguvad tarru sattununa edukalt mesilasvahasse, sattudes sealt edasi mesilasema toitepiima.
Koostaja: Meri Helipõld, ETKI Eesti Taimekasvatuse Instituudi teaduri Heli Meripõllu [...]
Siloteo õnnestumine on liha- ja piimatootmise kulude optimeerimiseks väga oluline. Kuigi silokindlustuslisandite kasutamine võib aidata soovitud tulemuse saavutamisele kaasa, on tegemist raskesti juhitava protsessiga ja lõplik tõde selgub alles valminud silo proovide analüüsimisel. Soome teadlased ennustasid, et silohoidla temperatuuri mõõtmine fermentatsiooniprotsessi käigus annab tootjale infot protsessi kulgemise ja silo oodatava kvaliteedi kohta oluliselt varem. iimafarmides läbi viidud katsed näitavad, et nende ennustus peab hästi paika.
Ühiskondlik mure toidutootmise tingimuste ja põllumajandusloomade heaolu pärast kasvab. Enim on tähelepanu keskmes olnud linnukasvatus ja seda põhjusel, et valdav osa väljaspool Euroopa Liitu peetavatest munakanadest hoitakse endiselt tavalistes puurides, mida Eesti linnukasvatajad aga ei kasuta enam ammu.
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) on kuulutanud 2022. aasta rahvusvaheliseks rannakalanduse ja vesiviljeluse aastaks. Sellega soovib FAO tähelepanu juhtida väikesemahulisele kalandusele ja vesiviljeluse ehk kalakasvatustega tegelevatele ettevõtetele. Teema-aasta eesmärk on tuua nähtavale rannakalurite ja kalakasvanduste olulisus ja mitmekesisus ning rõhutada, kui vajalik on kalurite, kalakasvatajate, ametnike, teadlaste ning ka poliitikute koostöö, et paremini ära kasutada ja avardada väikesemahulise rannakalanduse ja vesiviljeluse võimalusi.